[valdo]

Tagantjärele kippus tagumine ratas (jalgratta enda oma, millele hammasratas külge keevitatud rummule) natuke nõrgavõitu olema, aga käis ka.

Paljud tuttavad kasutasid rahvaratta, nn. \"meesteka\" raami. Tagarattaks kasutati tihti mopeedi tagaratast.

Mopeedi tagaratas viib asja disaini stiilsusest välja.

Punnvõrride kõrgajal, 1960-70tel aastatel, tegid tegijamad mehed jalgratta tagaratta sageli jämedmate kodarate peale ümber. Kodarad tuli muidugi ise valmistada, sest tehases tehti tollal neid vaid 26\" mõõdule, mitte 28\" jaoks. Vanadel, 1950te aastate Riga, Penza jt tagaratta velgedel on tugevusvaru küllaga. Igaks juhuks pandi kodaraniplitele suured plekist tehtud seibid küll alla.

Kusagil 1960te lõpul ja 70tel hakkas veljeteras tasapisi pehmeks minema ja kodarad paljusõitnud veljest läbi lupsama hakkama. Rääkimata 1980test, kus osad jagrattaveljed (ZIF, Ukraina) oli päris rämps. Eriti need Saksa sõjaväejalgratta velgede profiiliga 1980tel N.Liidus valmistet veljed, mida ma ei ole ainsatki korralikku näinud. Mina sain muide kodarate sissepaneku aastat 20 ja enamgi tagasi niiviisi vilunult selgeks, et kooliajal sai koolikaaslaste säärast tüüpi hävinud velgedega rattaid teistele velgedele ringi laotud

Muide - ÖWA abimootori ( http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=10663 ; 1920-30ndad) rattale on tehases juba pandud 28\" jämedamad kodarad. Ja Läti 1930te aastate sõjaväejalgrattal Erenpreis olid ka tehases juba pandud jämedad kodarad (ühe sellise tagaratta leidsin 1999 Paasvere mõisa hoovilt risuhinnikust)