[valdo]

Ja kvaliteet: peres oli kord 1974.a vaz 2101, mis oli 270000km läbi sõitnud ning mootor vajas heal juhul kolvirõngaste vahetust + klapid lihvida ja kl.sääretihendid vahetada. Enne müüki sai proovitud ka lõppkiirust, mis saavutati hõlpsasti puhtalt 130km/h.

Minu Lada 111 on nelja ja poole aasta jooksul läbi sõitnud 216 tuh km. Natuke vaid müriseb/väriseb rohkem kui uuest peast - võimsuse kadu, kütusekulu suurenemist ning kolisemist ei ole seni märgata. Täissünteetilisega on kogu \"elu\" sõitnud, õlitase seisab nagu naelutatult millimeetri pealt senini vahetusest vahetuseni.

Tippkiirust ei tea, 130 läks veel suvel Soome kiirteedel vabalt, rohkem ei kavatsegi proovida (5. käiguga ca 3400 rpm). Suuremaid kiirusi ja pöördeid asi näinud ei ole, pigem rahulikku, sujuvat ja ühtlast sõitu.

Vahetatud on kogu sidurimäng, üks sharniir ja üks rooliots ning amordid. Ja kolm (sic!) korda parema esiamordi ülapuksi. Rattalaagrid, vasakpoolne rooliots/sharniir, püsikiirusliigendid jpt senini originaalid. Vahetatud ka starteri harjad, generaator seni harjade/laagritega originaal. Ja korra vahetet veepump (hakkas \"laulma\").

Käigukast jäi koletu juhuse tagajärjel (auklisel kruusateel veelombis kivi otsa) 70 tuh km juures 200 kilomeetriseks teekonnaks pea kuivale. Peale korpuse parandust hakkas veidi laulma (a la GAZ 51 ), kuid rikki läinud ei ole. Kui 140 tuhat pärast seda intsidenti juba vastu pidanud, siis vast peab edasgipidi.