18-03-2005, 16:42 PM
Esiteks teemal aknad. Oma arvamus on, et tänapäevane puitaken hingab samapalju kui plastaken. Tehakse need samamoodi õhukindlad, kui plastaknad ja puit ise ei reguleeri siin mingit niikust. Vastasel juhul oleks puit omadega suhteliselt kiiresti mäda. Seega tänapäevane puitaken eeldab samamoodi ventilatsiooni. Küsimus rohkem vast selles, et Eestlane põline metsarahvas ja puit hingelähedam. Ise eelistaks samuti puitu, kuid ehitatavas majas ikkagi plastid ees.
Ehitamise kohta aga teada ja tuntud vanasõna: Usalda aga kontrolli. Mida odavama ehitaja palkad, seda enam paika peab. Samas ei tähenda see sugugi seda, et kallimate ehitajate korral võid rahulik olla. Odavale, juhutöölistest kokkupandud ehitusbrigaadile eelistan mina ka iseehitamist. Vahe on selles, et mina ehitan vanaema suvilat ümber juba kolmandat aastat, naabril aga tehti asi valmis vähem kui poole aastaga.
Korralikult ehitusnormide järgi ehitatud maja peab vastu kaua, olgu siis ehitatud kivist või kipsplaadist. See kas vundamendiks on hunnik plokke või monoliitne betoonplaat, ei oma siin mingit tähtsust. Vundament ehitatakse ikka vastavalt pinnase omadustele.
Kõige problemaatilisemad on kindlasti just vanad majad, mille projekteerimisel on arvestatud omaaegsete materjalidega. Siin on ka vead kiired tulema. Näiteks oli kunagi Soomes samasugune majade soojustamise tuhin nagu meil praegu Eestis. Soojustust aga ei pandud majade välisseintele vaid sisse. Tulemuseks olid mädanevad, niisked ja hallitavad majad. Probleem oli selles, et niiskus mis läks soojustusest läbi sattus seina sees järsku vastu külmemat pinda (seina endine sisepind) ning toimus kondenseerumine. Vesi kogunes ja selle tulemus on teada. Seega enne kui midsagi teed on targem asjatundjatega nõu pidada. Juba vanade kortermajade projekteerimise juures arvestati akende nigela sooja- ja õhupidavusega ning seetõttu on seal ventilatsiooniks tavaliselt vaid köögi ja wc/vannitoa väljatõmme. Pannes nüüd ette tänapäevase akna (olgu ta plast või puit) rikutakse see süsteem ja tulemus ongi liigniiskus. Aitaks siin kas siis koos aknaga tellitav mikrotuulutus või eraldi filterelemendiga ventilatsioonilõõr, mida kasutatakse enamus uute korterelamute juures. Kui olete vaadanud siis akende ülaservas on tavaliselt rest. Sellega tagatakse vajalik ventilatsioon, samaaegselt korraliku soojapidavusega.
Ah lisan veel, et Soome parimad ehitusasjatundjad ei soovita üldse puitakende paigaldamisel kasutada montaaživahte. Nende viga pidi olema see, et imavad endasse niiskust ning kuna materjal ei ole õhku läbilaskev (mitte tuult) siis ei tule see niiskus sealt välja. Tulemuseks puidu mädanemine.
Ehitamise kohta aga teada ja tuntud vanasõna: Usalda aga kontrolli. Mida odavama ehitaja palkad, seda enam paika peab. Samas ei tähenda see sugugi seda, et kallimate ehitajate korral võid rahulik olla. Odavale, juhutöölistest kokkupandud ehitusbrigaadile eelistan mina ka iseehitamist. Vahe on selles, et mina ehitan vanaema suvilat ümber juba kolmandat aastat, naabril aga tehti asi valmis vähem kui poole aastaga.
Korralikult ehitusnormide järgi ehitatud maja peab vastu kaua, olgu siis ehitatud kivist või kipsplaadist. See kas vundamendiks on hunnik plokke või monoliitne betoonplaat, ei oma siin mingit tähtsust. Vundament ehitatakse ikka vastavalt pinnase omadustele.
Kõige problemaatilisemad on kindlasti just vanad majad, mille projekteerimisel on arvestatud omaaegsete materjalidega. Siin on ka vead kiired tulema. Näiteks oli kunagi Soomes samasugune majade soojustamise tuhin nagu meil praegu Eestis. Soojustust aga ei pandud majade välisseintele vaid sisse. Tulemuseks olid mädanevad, niisked ja hallitavad majad. Probleem oli selles, et niiskus mis läks soojustusest läbi sattus seina sees järsku vastu külmemat pinda (seina endine sisepind) ning toimus kondenseerumine. Vesi kogunes ja selle tulemus on teada. Seega enne kui midsagi teed on targem asjatundjatega nõu pidada. Juba vanade kortermajade projekteerimise juures arvestati akende nigela sooja- ja õhupidavusega ning seetõttu on seal ventilatsiooniks tavaliselt vaid köögi ja wc/vannitoa väljatõmme. Pannes nüüd ette tänapäevase akna (olgu ta plast või puit) rikutakse see süsteem ja tulemus ongi liigniiskus. Aitaks siin kas siis koos aknaga tellitav mikrotuulutus või eraldi filterelemendiga ventilatsioonilõõr, mida kasutatakse enamus uute korterelamute juures. Kui olete vaadanud siis akende ülaservas on tavaliselt rest. Sellega tagatakse vajalik ventilatsioon, samaaegselt korraliku soojapidavusega.
Ah lisan veel, et Soome parimad ehitusasjatundjad ei soovita üldse puitakende paigaldamisel kasutada montaaživahte. Nende viga pidi olema see, et imavad endasse niiskust ning kuna materjal ei ole õhku läbilaskev (mitte tuult) siis ei tule see niiskus sealt välja. Tulemuseks puidu mädanemine.