[Aspelund]

Üldiselt on peagi nii, et igasugune Jawa muutub suhteliselt haruldaseks. Esiteks teeb oma töö aeg ja kulumine, samas viiakse neid ka päris suurtes kogustes Soome ja Rootsi.

Kui aga rääkida veidi teema Jawa ja haruldus, siis pärastsõjaaegsetest mudelitest on kahtlemata Eestis kõige haruldasem Jawa 500 (mudelid 15/01 ja 15/02). Neid oli väidetavalt Eestis vaid kaks ja kumbki pole teadaolevalt säilinud.



Harulduselt järgmised on mudelid 10 ja 11, mis omasid IZ-49-le sarnast raami. Neid toodeti 1946-1954, Eestis on neid kindlasti vähemalt 1, tõenäoliselt aga veel rohkem.



Edasi tulid juba nö klassikalised mudelid, mis esialgu omasid kalasaba summuteid ja süütelukku ning ampermeetrit paagil (kuni 1959 aprill). Neid toodeti erinevates modifikatsioonides 1954-1973. Eestis on kõige rohkem saada just mudeleid alates 1961-st aastast, varasemaid on vähem.



Eraldi teema on Jawa-175 mudelid, mida on ka äärmiselt vähe. Neid toodeti kuni 1961.aastani ja Eestis on neid vähemalt kolm, ühest oli kunagi juttu siinsamas foorumis.

Häbiväärselt vähe tähelepanu on saanud ka sellised masinad nagu Cž-175 ja Cž-250, mis oma välimuselt on pea üks-ühele sarnased vanale klassikalisele Jawale. Erinevusi siiski on: raam ei ole nelikantrauast vaid torust, tagatuli on erinev, suuremal mudelil ka lenksude kate ja spidomeeter. Summuti torusid on ka ainult üks, kõikidel Jawadel kindlalt kaks.

Mulle endale meeldivad Cž-d kõige rohkem. 250cm3 Cž teeb korraliku mootori olemasolul külmalt sisse ka 350-Jawale. Ja nende puhul on harulduse hetk juba käes.

Kokkuvõttes: üldiselt pole vahet, millise Sa endale muretsed. Hea hoidmise korral pole väärtuse langust karta. Varuosi leiab ka. Küsimus on vaid selles, kuidas leida masin, mida pole retsitud ja mis on hästi hoitud.

Asp