[usku]

Äkki oskab keegi targem rääkida kuidas võtta lahti 1930-ndatel ehitatud palkmaju(kantpalk)? Need on omavahel ühendatud puupunnidega ja et pärast uuesti kokku saada siis tuleks kõige pealt need ilusti lahti saada. Sammuti on oluline ära märkida milline palk kuhu käis ja võib-olla ka mingisugune joonis teha et pärast lihtsam oleks.

tehtud asi. markeriga sai palkidele numbrid peale tehtud alumine nr 1, teine nr 2 jne... samuti maja külg E-esimene, T tagumine jne... lahti tõstmine oli üldiselt lihtne, suurim ajakulu läks sisse taotud vineeri, papi jms eemaldamiseks (et palk nähtavale tuleks), sest seda on eelnevad põlved ohtralt installeerinud. tappidest lahti sai tõstetud ikka vana hea jõuõla abil (kui fiskars kohe kergelt tõsta ei saanud) ning lisajõudu tootis sel puhul õlitungraud. palkide tõstmise ja võrust 400 km kaugusele transportimisega sai hakkama fiskarsiga metsaveomasin ideaalselt, lisaks polnud muret palkide tassimise-tõstmisega. üks talumaja, ait + saun = 3 käruga metsaveomasina täiskoormat.

kokkusaamine ... loomulikult tuleb teha uus vundament, katust ei saa säilitada (ja sellest tulenevalt ei ole mõtet ka roovlatte alles hoida) ning enamasti vajavad vahetamist ka mõned palgid (nt majade köögiosas on tavaliselt ussitus) ... nii et suurim jama ongi kõigepealt vundamendi ladumine (või on asi selles, et me tegime lihtsalt liiga korraliku) ja kulukaim on katuse uuesti peale saamine (meie valisime rookatuse) ... üsna karm on ka transport (oleneb vahemaast, kes metsa teinud, see teab, palju rekkakoorem maksab) ...

ühesõnaga ... kaks meest võtsid maja nädalaga talvisel ajal täiesti lahti, vundament laoti ka umbes nädalaga, palkide ülespanek võttis ca 3 päeva ja katust tehti 2 nädalat. nii et see palkide panek ei ole sugugi nii hirmus kui tundub olema. tapid tuleb uued teha, kui need just palgi sisse alles ei jää ka pärast transporti ning kui mõni palk kasutuskõlbmatu, tuleb see uuesti teiste järgi varada, mis kaua võtab...

kokkuvõte:
1) lahti saab enamasti fiskars tõstuk ise ja tõstab kohe ka koormasse, karmimaid peab õlaga utsitama
2) palgi osa kokkupanek ei võta üldse kaua, kui ilusti märgitud on
3) võiks arvata, et fiskars lõhub palgi ära, kuid tegelt need \"närimisjäljed\" on üsna tagasihoidlikud. kui nägime kuidas mees neid kukkuda lasi 2 m kõrguselt, tilkus süda verd, a tegelt häda ei miskit. oligi just hea, kõik mis mäda, jäi sinnasamma maha. (ka kandilised laepalgid ei saanud viga)

ja kokkupanekuks ei ole isegi tõstukit vaja, sest kaks täismeest jaksavad palki tõsta üks ühest, teine teisest otsast. ja et kõrgeid palke saada, siis tuleb ehitada tellinguid kord ühe otsa, siis teise alla ja niimoodi saab ka 150 kg kaaluvad palgid lae alla

olenevalt töötundide hinnast tuleb see oluliselt odavam kui uus palk maja, plussid on vana maja hõng (ei kao transpordiga), mõnus kulunud välimus, ei mingieid paisumisi-pragunemisi enam ning kindlasti sama palju rõõmu kui mõne vana auto kallal nokitsemine. ja kui teha korralik vundament ja katus, siis kestab ka kaua...

kindlasti on aga rohkem kogemusi nt vabaõhumuuseumi inimestel, kes maju samamoodi kolivad

P.S tavaliselt majakohtade valikul metsaveo rekka juurdepääsule ei mõelda ja selle mõnusa palgikoormaga rekka päris õige maja koha juurde sõidutamine võib kalliks maksma minna, eriti kevadel meie variant istus koormaga (maja lahtivõtmise kohas) ca 9 h pori sees

selline maja siis kolitud ligi 400 km ... vundament ja katus uus, muu on kõik originaal