[Martti]

Koguaeg mulle meenub midagi, ja eile jälle tuli meelde üks põleng mis toimus Ida-Virumaal. Tules hävis 50m garaaz, mis oli pilgeni täis igasuguseid põllutöömasinaid( 3 siloniidukit, erijärelhaagised, suure kombaini \"viljalõikur\" Gaz 24 kere(mootor puudu) MB väikebuss(avariiline), 1 Laz ja 1 Ikarus). Laz oli lühikese kerega, Ikarusel olid uksed aga ainult ees ja taga, see vist linnalähiliini buss. Igatahes kogu see tehnika põles sinna sisse, Ikarusel vajus katus eestpoolt täitsa sisse aga tagumine osa jäi õigele kõrgusele, samas Laz-i katus ja kere olid veel sirged. Ikarusel vajus minu meelest kõveraks kogu kere, kas põhjus on liiga pikas teljevahes või suures kuumuses?

Vaevalt, et asi teljevahes on... Kui buss sisse põleb, peaks kummid esimesed olema, mis ära kõrbevad, nii et suure osa oma ajast \"küpseb\" ta siis juba kõht vastu maad. Siis aga ei määra teljevahe enam midagi. Kui tal aga kummid sellegipoolest mingi ime läbi terveks jäid, siis võis tõepoolest kere lääpa vajuda ja ilmselt ei käi see ainult Ikaruste kohta. Võibolla aitas pehmeks läinud kere vajumisele kaasa ka bussi keskosas paiknev mootoriblokk, LAZ-il on see tagaotsas. Üldiselt peaks Ikaruse kere LAZ-i omast tugevam olema, vähemalt mis puudutab seintes olevaid karptorusid. Ikarusel raam puudub, olemas on vaid hädapärased pikitalad. LAZ-i kohta nii palju ei tea, aga arvan, et tolle ehitus on sarnane.
Endal mul on olemas foto ´90-ndate keskpaigas Poolas põlenud Tarbusi Ikarus 255-st, aga selle kere jäi igatahes sirgeks. Pika otsimise peale leiaks ehk foto üleski.
Läänest toodud Volvodel ei ole ole selleks sugugi 1000-kraadist kuumust vaja, et pehmeks minna. Need on aastate jooksul niigi ära vajunud ja see on isegi palja silmaga näha. Sama häda on ka meil toodetud Scania L94UB-del, millel juba praegu kere kõverus näha on.
Äkki sa täpsustaksid, millal see tulekahju toimus ja ega sa tookord Ikarusest pilti ei saanud? Tahaks kaeda küll, mismoodi üks väändunud bussikere välja näeb...

Viimati kui maal käisin, see oli nädalavahetusel, siis sai mõeldud selle üle ja kohalikega räägitud. Välja sai ajust punnitatud selline tulemus: 1999 augusti viimased päevad, see on üsna tõene kuna mitu korda mõeldes selgus palju kokkusattumusi, mis ei ole selle põlenguga siiski seotud. Ei oska öelda kas kohalikus lehe \"Põhjarannik\" ka sellest kirjutas aga võin lähiajal üle vaadata selle perioodi kui neil on arhiiv.
Õhtul enne magama jäämist mõtlesin veel ja välja mõtlesin(meenutasin) ühe aasta arvu: 1996, sel aastal läks too firma pankroti ja kolm aastat hiljem sai otsa ka firma omanik. Veel meenus et mina sõitsin üksi(ilma vanemateta maalt koju) esimest korda Vihuri Ikarusega kui olin 5-aastane ja aasta oli siis 1991.