[muuseumipapa]

Austatud aatekaaslased! Veelkord möönan, et algselt uskumatuna tundunud ettevõtmine on tõelisuseks saanud. Ja imetlust äratab Kristo visadus uut aktsiooni algatada. Igatahes selles finantsprojektis osaleme ka meie oma seltsiga. (Summa suurus selgub peale juhatuse koosolekut). Aga mõningaid mõtteid aruteluks: käies ise bussi vaatamas ja saades Kuusakoskilt (katselise) hinnapakkumise, kaldun arvama, et hind on liialt kõrge. Lohutab küll see, et omanik on mõistlik ja arusaaja inimene ning andis eile telefonitsi mõista, et hinnaalandus on mõeldav. Kui kellelgi foorumlastest peaks olema infot saadaoleva traktori T-40 või MTZ-50 kohta, siis võiks kaaluda -äkki tuleb selline vahetusvariant meile soodsam. Veel arvan, et seekord võiks rõhku panna sponsorfirmade leidmisele - omal paar sellist silmapiiril, üks küll juba näidanud selliseid märke, mis rohkem äraütlemisele kalduvad. Samas võiks vast korjanduse aega veidi pikendada, et meie kaaskondlase Priit Veski toimetatud uue ajakirja \"Hobiklubi\" järgmises numbris loodetavasti ilmuva mõtiskluse sisu mõjuma hakata saaks. (No tuli aga lause!)
Mis aga edasi saab? Kui enamik annetajaist nõus on isendi edaspidise kuulumisega varjupaika, siis meie võtaksime äratoomise kulutused enda kanda. Ja seejärel võiksid kõik asjasthuvitatud vaatama tulla. Aga mitte ainult vaatama - võiksime ju kohe alustada ühiselt taastamistöödega. Kel vähegi võimalust ja tahtmist, tuleb külla, arutame ja asume tööle. Selge see, et \"mustanumbriliseks\" sellise variandi puhul ei taasta, aga seisukorda paremaks muutma oleme suutelised küll. Ja kui kõigi abiskäinud foorumlaste nimed ja töötunnid fikseerime, siis on see ajaloo jäädvustamise ja abiliste tunnustamise seisukohalt tähtis. Mõelda vaid : üks pere peatub kunagi tulevikus varjupaigas ja lastele jutustatakse, kuidas vanaisa sellise bussiga kooli sõitis ning isa seda siin taastamas käis ...
Avaldagem arvamusi ja asugem üheskoos järgmist päästeoperatsiooni läbi viima.