02-05-2005, 12:59 PM
Teeksin kokkuvõtte vestlustest ja kirjavahetustest, mis peetud kodanikega seoses VANATEHNIKA LAADA muutumisega RESTAURAATORITE PÄEVAKS.
Nimemuutus jäi taotluslikult samasse ajajärku kui Radiolinjast sai Elisa ja Ühispangast SEB. Reklaamiteooriast kasutasime tasuta alalõiku nimega \"folkloor\". Osalejate/huviliste arv kasvas.
Vanatehnikahuviliste ringkonnast moodustunud Eesti Vanatehnikaklubide Liidu http://www.hot.ee/evtl/ korraldatavad üritused jagunevad üldjuhul kaheks. Avalikkusele suunatud üritused ja töö sektsioonides.
Lähimaks avalikuks ürituseks on näiteks Vanasõidukite Suursõit. Selle ürituse eesmärgiks on tutvustada ja väärtustada Eesti tehnikaajalugu.
Restaureerimiskonverents ja restauraatorite päev on aga põhieesmärki ehk vanatehnikakultuuri edendamist toetavad üritused ja on ainult vahendiks eesmärgi saavutamisel. Seega me ei pea vajalikuks esitleda avalikkusele oma tulemuse saavutamise vahendeid ja meetodeid.
Laada nimetus ja ostu-müügi fetišeerimine on lõpetatud põhjusel, et see hakkas varjutama tehnikaajaloo tegelikku väärtust. Tagadi laat tundus paljudele olevat tähtsaim vanatehnikasündmus. Kultuuritraditsioonid hakkasid jääma tahaplaanile. Minu nägemuses vajab inimese käitumine korrigeerimist kui shoppamine muutub tema jaoks eesmärgiks omaette ja olulisemaks enesearendamisest.
Loomulikult ei ole kellelgi midagi selle vastu, et vanatehnikahuvilised omavahel asju vahetavad ja kasutavad ka rahaühikuid oma tehnika väärtuse mõõtmisel, kuid see ei ole ikkagi eesmärk omaette.
Me ei ole huvitatud vanatehnikaharrastamise tugitegevuste (Restauraatorite päeva /Restaureerimiskonverentsi)reklaamimisest laiale avalikkusele. Inimestena ei avalda me oma CV-s ka elutegevuseks vajalikke igapäevaseid toimetusi (söömine, joomine,...)
Eesti mastaape ja elanike arve vaadates ei ole võimalik ja otstarbekas teha ainult vanamootorratta harrastajate juppide vahetusüritust, paratamatult on inimestel palju häid asju suvalise kola seas, sest inimesed (ka mina) on ebateadlikud. Sarnaselt ei ole võimalik teha allveelaeva varuosade laata, tegemist on ikkagi niššihobiga. Seega ei saa lahterdada eraldi tsikli, auto, velo, militaar, lennundus, kodutehnika ja pagan teab mis huvilisi, kes kõik tunnevad endid vanatehnika huvilistena.
Infotehnoloogia on tore abimees ürituste korraldamisel, kuid parem oleks kui saaks üldse ilma igasuguse korraldamiseta. Nimemuutus aitas kaasa ka sellele, et ei pidanud väljastama müügilubasid ja tegelema asjatu bürokraatiaga. Kõik registreerisid endid lihtsalt kokkutulekul osalejatena.
Kuusakoski konteiner on üks osa üritusega seotud jäätmekäitlusest. Tihti kaotavad huvilised peale üritust oma asjade vastu huvi. Platsilt võib leida peale RESTAURAATORITE PÄEVA kõike, ordenitest autodeni.
Nimemuutus jäi taotluslikult samasse ajajärku kui Radiolinjast sai Elisa ja Ühispangast SEB. Reklaamiteooriast kasutasime tasuta alalõiku nimega \"folkloor\". Osalejate/huviliste arv kasvas.
Vanatehnikahuviliste ringkonnast moodustunud Eesti Vanatehnikaklubide Liidu http://www.hot.ee/evtl/ korraldatavad üritused jagunevad üldjuhul kaheks. Avalikkusele suunatud üritused ja töö sektsioonides.
Lähimaks avalikuks ürituseks on näiteks Vanasõidukite Suursõit. Selle ürituse eesmärgiks on tutvustada ja väärtustada Eesti tehnikaajalugu.
Restaureerimiskonverents ja restauraatorite päev on aga põhieesmärki ehk vanatehnikakultuuri edendamist toetavad üritused ja on ainult vahendiks eesmärgi saavutamisel. Seega me ei pea vajalikuks esitleda avalikkusele oma tulemuse saavutamise vahendeid ja meetodeid.
Laada nimetus ja ostu-müügi fetišeerimine on lõpetatud põhjusel, et see hakkas varjutama tehnikaajaloo tegelikku väärtust. Tagadi laat tundus paljudele olevat tähtsaim vanatehnikasündmus. Kultuuritraditsioonid hakkasid jääma tahaplaanile. Minu nägemuses vajab inimese käitumine korrigeerimist kui shoppamine muutub tema jaoks eesmärgiks omaette ja olulisemaks enesearendamisest.
Loomulikult ei ole kellelgi midagi selle vastu, et vanatehnikahuvilised omavahel asju vahetavad ja kasutavad ka rahaühikuid oma tehnika väärtuse mõõtmisel, kuid see ei ole ikkagi eesmärk omaette.
Me ei ole huvitatud vanatehnikaharrastamise tugitegevuste (Restauraatorite päeva /Restaureerimiskonverentsi)reklaamimisest laiale avalikkusele. Inimestena ei avalda me oma CV-s ka elutegevuseks vajalikke igapäevaseid toimetusi (söömine, joomine,...)
Eesti mastaape ja elanike arve vaadates ei ole võimalik ja otstarbekas teha ainult vanamootorratta harrastajate juppide vahetusüritust, paratamatult on inimestel palju häid asju suvalise kola seas, sest inimesed (ka mina) on ebateadlikud. Sarnaselt ei ole võimalik teha allveelaeva varuosade laata, tegemist on ikkagi niššihobiga. Seega ei saa lahterdada eraldi tsikli, auto, velo, militaar, lennundus, kodutehnika ja pagan teab mis huvilisi, kes kõik tunnevad endid vanatehnika huvilistena.
Infotehnoloogia on tore abimees ürituste korraldamisel, kuid parem oleks kui saaks üldse ilma igasuguse korraldamiseta. Nimemuutus aitas kaasa ka sellele, et ei pidanud väljastama müügilubasid ja tegelema asjatu bürokraatiaga. Kõik registreerisid endid lihtsalt kokkutulekul osalejatena.
Kuusakoski konteiner on üks osa üritusega seotud jäätmekäitlusest. Tihti kaotavad huvilised peale üritust oma asjade vastu huvi. Platsilt võib leida peale RESTAURAATORITE PÄEVA kõike, ordenitest autodeni.
Tõnu Piibur
5116265