19-05-2005, 10:54 AM
Sorry, aga ma ei saa aru väitest, et mingi maks läheb kuhugi. Kui ma saan näiteks 1000kr palka ja müün näiteks oma arvuti 2000kr eest maha, kandes summad oma pangaarvele, siis 1500kr eest autojuppe ostes ma võin küll ennast rahustada, et ei pannud jälle palka magama, ei pannud, aga reaalselt pole sellist asja, et see 1500 tuli arvuti rahast. Ega sellist asja et 1000kr sellest tuli palgast ja 500 arvuti rahast. Või 750/750. Ma saan ainult öelda, et tulusid oli 3000kr ja kulusid 1500kr.
Samamoodi on riigieelarvega - see, kuhu mingist maksust laekunud raha \"läheb\" on täiesti mõttetu ja lapsik arutlusobjekt. On eelarve tulude pool ja kulude pool. Saab võtta vastu otsuseid nii ühe kui teise suhtes, ja demokraatlikus riigis on täiesti loomulik, et iga huvigrupp võitleb endale soodsama asjade korralduse eest, aga mitte kunagi ei saa eelarve olema selline, et \"kõik mis mina maksan automaksuna mingu teedesse\". Saab rääkida sellest, et laekumised on vot sellised, seega võiks kulutada nii ja nii palju. Kui on otsustatud, et teedeehituseks läheb summa x, siis see, kas see raha laekub aktsiisimaksust, käibemaksust või allveekalastamise maksust omab ainult tinglikku tähendust.
Kui me tahame, et mingi asja tegemiseks oleks vaja eraldada rohkem raha, siis on paratamatu, et mingi teise asja finantseerimine väheneb. Või siis alternatiivina tuleb suurendada tulude poolt, ehk makse. Kui autoomanike käest kogutavate maksude suurenemise korral nende heaoluks tehtavad kulutused proportsionaalselt ei kasva, on järelikult kuskil huvigrupp, kelle heaolu kasvab ebaproportsionaalselt nende maksukoormuse muutusega. Samas kui autojuhid nõuavad ilma neid puudutavaid makse tõstmata teedeehituseks kulutatavate summade suurendamist, siis tulemusena on kuskil keegi, kellele \"liiga\" tehakse.
Selline lähenemine on muidugi lihtsustatud, aga ehk aitab kaasa sellele, et demagoogiat (automaksu kasutatakse altkäemaksudeks ning poliitikute lõbuks ja muu selline lapse lalin) tõrjuda.
Samamoodi on riigieelarvega - see, kuhu mingist maksust laekunud raha \"läheb\" on täiesti mõttetu ja lapsik arutlusobjekt. On eelarve tulude pool ja kulude pool. Saab võtta vastu otsuseid nii ühe kui teise suhtes, ja demokraatlikus riigis on täiesti loomulik, et iga huvigrupp võitleb endale soodsama asjade korralduse eest, aga mitte kunagi ei saa eelarve olema selline, et \"kõik mis mina maksan automaksuna mingu teedesse\". Saab rääkida sellest, et laekumised on vot sellised, seega võiks kulutada nii ja nii palju. Kui on otsustatud, et teedeehituseks läheb summa x, siis see, kas see raha laekub aktsiisimaksust, käibemaksust või allveekalastamise maksust omab ainult tinglikku tähendust.
Kui me tahame, et mingi asja tegemiseks oleks vaja eraldada rohkem raha, siis on paratamatu, et mingi teise asja finantseerimine väheneb. Või siis alternatiivina tuleb suurendada tulude poolt, ehk makse. Kui autoomanike käest kogutavate maksude suurenemise korral nende heaoluks tehtavad kulutused proportsionaalselt ei kasva, on järelikult kuskil huvigrupp, kelle heaolu kasvab ebaproportsionaalselt nende maksukoormuse muutusega. Samas kui autojuhid nõuavad ilma neid puudutavaid makse tõstmata teedeehituseks kulutatavate summade suurendamist, siis tulemusena on kuskil keegi, kellele \"liiga\" tehakse.
Selline lähenemine on muidugi lihtsustatud, aga ehk aitab kaasa sellele, et demagoogiat (automaksu kasutatakse altkäemaksudeks ning poliitikute lõbuks ja muu selline lapse lalin) tõrjuda.