24-05-2005, 21:23 PM
Lambi hôôgniidi takistus (nagu kôikidel metallist juhtidel) kasvab
temperatuuri tôustes, mistôttu voolutugevus kasvab pingest aeglasemalt. Kui lamp saavutab püsiva soojusliku oleku, on ta takistus pidevalt kôrge ja vool vastab ,,soojale\" olekule.
Kui pinget veel tôsta, siis voolutugevus enam eriti ei muutu (kasutati barreterites e. voolustabilisaatorites).
Seevastu külmalt (toatemperatuuril) on takistus kordi väiksem
ja sisselülitamisel läbib lampi tugev vooluimpulss, suunatules ilmselt päris mitu korda minuti jooksul.
Kui lambi hôôgniidi temperatuur muutub kuskil 2500..3000/20=~120 korda, siis süütepoolis max 2..3 korda, mistôttu voolutugevuse kasv on pinge kasvust ligikaudu lineaarses sôltuvuses ja primaarmähist läbib pinge mônekordsel tôusmisel mitmekordne voolutugevus.
Lihtsamalt väljendudes : lamp kaitseb ennast ülepinge eest paremini, kui süütepool.
temperatuuri tôustes, mistôttu voolutugevus kasvab pingest aeglasemalt. Kui lamp saavutab püsiva soojusliku oleku, on ta takistus pidevalt kôrge ja vool vastab ,,soojale\" olekule.
Kui pinget veel tôsta, siis voolutugevus enam eriti ei muutu (kasutati barreterites e. voolustabilisaatorites).
Seevastu külmalt (toatemperatuuril) on takistus kordi väiksem
ja sisselülitamisel läbib lampi tugev vooluimpulss, suunatules ilmselt päris mitu korda minuti jooksul.
Kui lambi hôôgniidi temperatuur muutub kuskil 2500..3000/20=~120 korda, siis süütepoolis max 2..3 korda, mistôttu voolutugevuse kasv on pinge kasvust ligikaudu lineaarses sôltuvuses ja primaarmähist läbib pinge mônekordsel tôusmisel mitmekordne voolutugevus.
Lihtsamalt väljendudes : lamp kaitseb ennast ülepinge eest paremini, kui süütepool.