[valdo]

Veel Pärnust: Miks Nikolai kirikut uuesti üles ei ehitatud ?

1940-50ndatel aastatel valitses Eestis nõukogude võim ehk siis Eesti oli inkorporeeritud bolševistliku ideoloogiaga N.Liitu. Üks tollal moes olnud klassikuid armastas aga öelda, et usk on oopium rahvale, millest tulenes negatiivne suhtumine nii kirikusse kui organisatsiooni kui ka kirikutesse kui ehitistesse.

1920-30ndatel aastatel lammutati Venemaal massiliselt seetõttu kirikuid, sh ka terveid. Kui ma 1980ndatel käisin üleliidulisel matemaatikaolümpiaadil Uljanovskis (Lenini sünnilinnas), siis giid rääkis, et kui Lenin sündis, siis oli seal linnas 22 kirikut. Kui ma süüdimatult küsisin, et miks nüüd neid seal vaid kaks on, kuigi sõda pole üle käinud, läks giid näost punaseks. Sain aru, et olin küsinud vale küsimuse,sest toona oli ajastu, kus KGB kuulis kõike Et kirikud lammutati maha, sain aru niigi... iseasi oli, kas sellest avalikut rääkida võis tollal.

Eestis nii jõhkraks ei mindud toimivate kirikute osas reeglina küll, kuid erandiks olid varemeis kirikud. Varemete koristamise aktsioonide ajal peale Teist Ilmasõda tuli linnades need kõrgemalt tulnud käskude kohaselt lammutada. Tulihingelise muinsuskaitsja Edgar Ederbergi ning legendaarse Tartu peaarhitekti Arnold Matteuse teene on, et jäi alles ja ei lammutatu Tartu Jaani kiriku varemeid.

Huvitav lugu oli Tallinna Niguliste kiriku varemetega, mida tuli 1950 õhku laskma sapööride rühm. Kuna aga kiriku taga oli paar tervet maja, kardeti, et torn kukub õhkimisel majade peale ja tollane TSN Täitevkomitee esimees (praegustes terminites - linnapea) Aleksander Hendrikson keelas seetõttu õhkimise ära. Mulle rääkis selle loo praeguseks meie hulgast lahkunud pikaajaline Tallinna pea-muinsuskaitsja Rasmus Kangropool umbes kümme aastat tagasi. Hendrikson oli selle loo Kangropoolile 1960ndatel pihtinud.

Mis Pärnusse puutub, siis esialgu õnnestus ka seal kohalikel entusiastidel väärtuslikumate hoonete varemed (Elevandi ait, Ordulinnuse jäänused, Nikolai kirik) alles hoida, kuid 1953. aastal jagati Eesti kolmeks oblastiks ning Pärnust sai edelapoolse oblasti keskus. Siis ei õnnestunud enam päästmiseks midagi ette võtta, sest oblastikeskus vajas uut esindushoonestust. Varemeis vanalinna osa lammutati peamiselt 1953-54, püstitades asemele pikliku väljaku, mille äärsetest hoonetest pidid saama oblasti administratiivhooned.

Nikolai kiriku varemed lammutati 1954. Kui see oleks kuidagipidi alles jäänud Partei 20. kongressini ja Stalini materdamiseni 1956, siis oleks see arvatavasti ka jäänudki alles. Aga noh... ajalugu teeb vahel keerdkäike.

Tallinn Niguliste varemed jäid 1952-53 alles muid tänu sellele, et need otsustati... taastada ateismi muuseumiks (sic!), millega 1953 ka algust tehti. Hilisemad muutunud ajad loomulikult muutsid ka hoone funktsiooni ja õnneks ateismi pesa jumalakojast siiski ei saanud. 1984 avati Niguliste muuseum-kontserdisaalina.

OK, sai pikk jutt, loodetavasti mitte tüütu.