25-05-2005, 23:00 PM
Lugesin kunagi raamatust ,,Huvitav raadiotehnika\" (1964 seal oli muide jutt ka mikrolaineahjust), et inimene suudab arendada püsivalt 70w vôimsust, kas mehhaanilist tööd tehes, ei oska öelda. Seega kui aretada mingile suurte ratastega (näit 28\")
asfaldisôidukile peale 2 autoakut, 70A*h kumbki, saaksime teoreetiliselt 10h jooksul 24V pinge ja 7A voolu korral elektrilist
vôimsust 168W. Kui kogu energiamuunduri kasutegur oleks ~50%
(mootoril ~70% ja ülekandel ka samapalju) saaksime mehhaanilist energiat 84W. Arvestades umbes 50 kg sôiduki ja 70 kg sôitjaga tuleks jalgrattaga (lugedes kasuteguriks 85%, ratta kaaluks 15kg ,sôitja 70kg) vôrdne vôimsuse ja kaalu suhe 0,7W/kg.
Esitaksin kolm pôhimôtteliselt erinevat kiiruse reguleerimise viisi, millest esimesed kaks toimivad peavoolu- ja viimane haruvoolumootoriga:
1) Mootorisse antavat pinget reguleeritakse PWM-ga
(impulsilaiusmodulaatoriga), mis oleks valmistatud väljatransistoridel vôi kokkuhoiu môttes germaaniumtransistoridel
(vôrreldes ränitransistoridega väiksem pingelang avatud olekus, kuid aeglasemad). Täiskiirusel sôitmise ajaks tuleks PWM sunteerida releekontaktide vôi suletava türistoriga.
2)Teise môtte kohaselt muundataks akudest saabuv alalispinge kôrgemapingeliseks (~100V) ~1..3kHz vahelduvvooluks ja kogu kiirusregulaator koostataks tavalistest türistoridest. Alalis/vahelduvpinge muunduri kasutegur on (max koormusel) umbes 80..90%, kuid see-eest on energiakaod juhtmetes kiirusregulaatoris jm väiksemad ning
kogu seadmestik kujuneb väiksemaks ning kergemaks. Peamiseks puuduseks aku laadimise vôimaluse puudumine pidurdamisel
(vähemalt ilma keeruka skeemilahenduseta).
3)Ankrumähist toidetakse otse akudelt vôi pingemuundurilt ja
kiirust reguleeritakse ergutusmähist läbiva voolutugevuse muutmisega. Eeliseks väiksem reguleeritav vôimsus ja seega
regulaatori mass ja môôtmed, puuduseks vajadus peatumisel
ankruvool katkestada.
Liikuril on kindlasti mitmeid puudusi:
1) Sellist masinat pole vôimalik bussiga ühest kohast teise transportida .
2)Akude hind kuskil 1000..1500, seda heal juhul.
3)Kogu seade on rohkem teaduslik katse kui tarbeese.
4)Akude laadimine kestab ligikaudu 10..15h ja vôtab (lugedes aku energeetiliseks kasuteguriks 0,7) 2,3kW*h energiat ning selleks
on tarvis akulaadijat (parimal juhul umbes arvutitoitebloki suurust/raskust).
5)Kuigi teoreetiliselt akudele (normaalsel teel kulgedes) millegagi liiga ei tehta, on nad siiski ehitatud rohkem lühiajalist suurt koormust (käivitamist) silmas pidades.
Môned head küljed:
1) Midagi huvitavat lastelastele rääkida.
2)Vôib osutuda üle ootuste kasutuskôlblikuks.
3)Hea vôimalus katsetada erinevaid pingemuundureid ja kiiruse regulaatoireid.
asfaldisôidukile peale 2 autoakut, 70A*h kumbki, saaksime teoreetiliselt 10h jooksul 24V pinge ja 7A voolu korral elektrilist
vôimsust 168W. Kui kogu energiamuunduri kasutegur oleks ~50%
(mootoril ~70% ja ülekandel ka samapalju) saaksime mehhaanilist energiat 84W. Arvestades umbes 50 kg sôiduki ja 70 kg sôitjaga tuleks jalgrattaga (lugedes kasuteguriks 85%, ratta kaaluks 15kg ,sôitja 70kg) vôrdne vôimsuse ja kaalu suhe 0,7W/kg.
Esitaksin kolm pôhimôtteliselt erinevat kiiruse reguleerimise viisi, millest esimesed kaks toimivad peavoolu- ja viimane haruvoolumootoriga:
1) Mootorisse antavat pinget reguleeritakse PWM-ga
(impulsilaiusmodulaatoriga), mis oleks valmistatud väljatransistoridel vôi kokkuhoiu môttes germaaniumtransistoridel
(vôrreldes ränitransistoridega väiksem pingelang avatud olekus, kuid aeglasemad). Täiskiirusel sôitmise ajaks tuleks PWM sunteerida releekontaktide vôi suletava türistoriga.
2)Teise môtte kohaselt muundataks akudest saabuv alalispinge kôrgemapingeliseks (~100V) ~1..3kHz vahelduvvooluks ja kogu kiirusregulaator koostataks tavalistest türistoridest. Alalis/vahelduvpinge muunduri kasutegur on (max koormusel) umbes 80..90%, kuid see-eest on energiakaod juhtmetes kiirusregulaatoris jm väiksemad ning
kogu seadmestik kujuneb väiksemaks ning kergemaks. Peamiseks puuduseks aku laadimise vôimaluse puudumine pidurdamisel
(vähemalt ilma keeruka skeemilahenduseta).
3)Ankrumähist toidetakse otse akudelt vôi pingemuundurilt ja
kiirust reguleeritakse ergutusmähist läbiva voolutugevuse muutmisega. Eeliseks väiksem reguleeritav vôimsus ja seega
regulaatori mass ja môôtmed, puuduseks vajadus peatumisel
ankruvool katkestada.
Liikuril on kindlasti mitmeid puudusi:
1) Sellist masinat pole vôimalik bussiga ühest kohast teise transportida .
2)Akude hind kuskil 1000..1500, seda heal juhul.
3)Kogu seade on rohkem teaduslik katse kui tarbeese.
4)Akude laadimine kestab ligikaudu 10..15h ja vôtab (lugedes aku energeetiliseks kasuteguriks 0,7) 2,3kW*h energiat ning selleks
on tarvis akulaadijat (parimal juhul umbes arvutitoitebloki suurust/raskust).
5)Kuigi teoreetiliselt akudele (normaalsel teel kulgedes) millegagi liiga ei tehta, on nad siiski ehitatud rohkem lühiajalist suurt koormust (käivitamist) silmas pidades.
Môned head küljed:
1) Midagi huvitavat lastelastele rääkida.
2)Vôib osutuda üle ootuste kasutuskôlblikuks.
3)Hea vôimalus katsetada erinevaid pingemuundureid ja kiiruse regulaatoireid.