31-05-2005, 13:47 PM
Mul mingit erilist katsepolügooni ei ole, põhiprobleem oli selles, et läinud aastal õnnestus vaid 2-3 korda muru niita. Lihtsalt ei julgenud selle kahtlase elektrikaadervärgiga märja ilmaga laamendama hakata.
Kividega mängis koer, ei tea, kust ta neid leidis, aga siin-seal mul neid esines, mõned päris pirakad. Mingi rusikasuurune raudjunn tuli ka kuskilt põõsa alt välja. Võlli olen ka paar korda kõveraks saanud, aga see on pehme nagu viiner, raudtoruga keerasin enamvähem õigeks.
Oli vahepeal ka kolmefaasiline Vasara niitja, aga sellel oli jäik tera plastmassmuhvi otsas ja see purunes poole niitmise ajal.
Pehmet materjali deformeerib ilmselt muru ise, hakates tera serva otsast alla koolutama. Lõpuks keerabki nii krussi. Aga rattakett on küll seni kõige vastupidavam olnud.
Kividega mängis koer, ei tea, kust ta neid leidis, aga siin-seal mul neid esines, mõned päris pirakad. Mingi rusikasuurune raudjunn tuli ka kuskilt põõsa alt välja. Võlli olen ka paar korda kõveraks saanud, aga see on pehme nagu viiner, raudtoruga keerasin enamvähem õigeks.
Oli vahepeal ka kolmefaasiline Vasara niitja, aga sellel oli jäik tera plastmassmuhvi otsas ja see purunes poole niitmise ajal.
Pehmet materjali deformeerib ilmselt muru ise, hakates tera serva otsast alla koolutama. Lõpuks keerabki nii krussi. Aga rattakett on küll seni kõige vastupidavam olnud.