[valdo]

Njahh. Tegelikult halb uudis vanasõidukiharrastajatele. Mõistlik oleks olnud neid jaburad piiranguid mitte kehtestada üle 25 aasta vanadele autodele, kuna nende osi nagunii enamjaolt poest enam saada ei ole.

Usun, et teatud aja jooksul kujuneb välja nn hea tava kõigis eelnimetet küsimustes.

1) Arvan, et kui kere või oluline osa kerest viia lammutusse või emeksisse, saab selle põhjal ka lammutustõendi. Ülejäänu võid siis endale jätta või maha müüa. Aga kes on nõus vabatahtlikult sellist lisatööd tegema - tükkideks kiskumine ja neile kuurinurga leidmine on hulga raskem romu hoidmisest hoovinurgas!

2) Vt p 1. Ehk siis varuosadoonorist tuleb \"magusam\" osa alles jätta, ja ülejäänu \"emeksitamisega\" saab arvelt maha.

3) Usun, et kui teed vana auto korral ARKi vastava avalduse, siis miks nad ei peaks maha võtma arvelt. Autot ju enam ei ole ja ARKi ülesanne ei ole teps mitte olematute autode arvel hoidmine!

4) Seda küll ei tea...

Tegelikult... peaksime tegema Vanatehnikaklubide Liiduga lobitööd, et muudetaks´seadust ja tehtaks erandid:

1. Vanatehnika Klubide Liidul (või selle liikmel) peaks olema õigus hankida 25 aastast vanemaid arvel masinaid ja neid arvelt maha võtta ilma lammutustõendita. Ehk siis koguda unikaalsete masinate osi masinate endi kogumise näol.

2. Vanatehnika Klubide Liidu liikme autoregistris oleku peaks saama peatada määramata ajaks (hoidmine projektina, pikaajaline restaureerimine vms).

Kes selle lobitöö enda peale võtab? Rene Levoll? Tõnu Piibur? Mina? Keegi veel? Mängus on siiski Eesti tehnikaajaloo päästmine. Kui praegusel kujul seadus kehtima jääb, soodustab see veel arvel olevate uunikumide rändamist vanametalliks ka siis, kui sellele on vanatehnikahuvilise näol tekkinud kindel ostasoovija.