20-06-2005, 22:26 PM
OKei. Vahepeal siia ka teavet.
Sain käigukasti pärast mitut-mitut ümberlappamist kokku, kuna originaalseibidega ei tahtnud käigud lülituda. Vahetasin käigukahvlid paremate vastu ning hakkasin seibe ümber tõstma. Kaks õhtut sai selle kallal jännatud, kuni lõpuks selgus ikkagi, et fiksaator tuleb asetada nii, et täpp sellel ühtiks poolkuuvärgile löödud soonega. Alul ma seda ei teadnud ning seepärast originaalseibidega käigud ei lülitunudki. Panin siis veel omaltpoolt mõlemasse otsa valikuliselt seibe, et fiksaator ei loksuks. Hullult nüri töö oli. Lõpuks muidugi oli ülimalt hea meel, kui kõik käigud kenasti üksteise järel lülitusid ja sees püsisid. Tõmbasin reede õhtul kohe maale.
Paraku aga Vihasoo ristis jooksis mootor kokku. Õnneks mingi 30 km/h peal ning kukkumist kui sellist ei toimunud. Mõtlesin küll koha peal käigukasti lammutama hakata, kuid sääsed närisid lakkamatult ja otsustasin ööseks tsikli kellegi hoovile lükata ja hommikul värskelt sellele kuidagi järele tulla. Nügisin siis jubedalt, taguratas blokkis, järgmise majani, kus talunik õuel just parajasti majandas (mis oli hea, kuna kartsin, et hilise kellaaja tõttu (kell 23 paiku) pean hakkama veel võõrast inimest voodist üles ajama). Mees oli tore ning lubas ikka teelejäänut aidata ning ratta heki taha hommikut ootama jätta. Muuhulgas tuli veel välja, et tegu mu kadunud vanaisa endise klassivennaga. Kutsusin endale maalt auto järgi ning mõne aja pärast sain ka und, ise juba üsna kindel olles, et midagi ma seal käigukastis valesti kokku vist panin.
Hommikul läksime isa Partneriga Izhile järgi. Esiratas tsipa küljeuksest ja taguratas tsipa tagaluugist väljas, kuid isegi ära mahtus. Keerasin käigukasti lahti ja ennäe- 4nda käigu hammika rulllaagri rullikud hammasrataste vahel ning hambad purud. Siis meenus muidugi see, kuidas eelmisel päeval kokku pannes ei olnud kusagilt kolme rullikut võtta ning sai mõeldud, et mis seal ikka hullu juhtuda saab- enamus ju olemas.
Keerasin maha ka sidurikaane, kust täpselt 3 rullikut rõõmsalt vastu läikisid.
Õnneks on uued hammikad nüüd jällegi tänu Unicmanile olemas ja ülehomme saab jälle maale sõita, et jaaniõhtuks ratas (jälle mõneks ajaks) korda teha.
Sain käigukasti pärast mitut-mitut ümberlappamist kokku, kuna originaalseibidega ei tahtnud käigud lülituda. Vahetasin käigukahvlid paremate vastu ning hakkasin seibe ümber tõstma. Kaks õhtut sai selle kallal jännatud, kuni lõpuks selgus ikkagi, et fiksaator tuleb asetada nii, et täpp sellel ühtiks poolkuuvärgile löödud soonega. Alul ma seda ei teadnud ning seepärast originaalseibidega käigud ei lülitunudki. Panin siis veel omaltpoolt mõlemasse otsa valikuliselt seibe, et fiksaator ei loksuks. Hullult nüri töö oli. Lõpuks muidugi oli ülimalt hea meel, kui kõik käigud kenasti üksteise järel lülitusid ja sees püsisid. Tõmbasin reede õhtul kohe maale.
Paraku aga Vihasoo ristis jooksis mootor kokku. Õnneks mingi 30 km/h peal ning kukkumist kui sellist ei toimunud. Mõtlesin küll koha peal käigukasti lammutama hakata, kuid sääsed närisid lakkamatult ja otsustasin ööseks tsikli kellegi hoovile lükata ja hommikul värskelt sellele kuidagi järele tulla. Nügisin siis jubedalt, taguratas blokkis, järgmise majani, kus talunik õuel just parajasti majandas (mis oli hea, kuna kartsin, et hilise kellaaja tõttu (kell 23 paiku) pean hakkama veel võõrast inimest voodist üles ajama). Mees oli tore ning lubas ikka teelejäänut aidata ning ratta heki taha hommikut ootama jätta. Muuhulgas tuli veel välja, et tegu mu kadunud vanaisa endise klassivennaga. Kutsusin endale maalt auto järgi ning mõne aja pärast sain ka und, ise juba üsna kindel olles, et midagi ma seal käigukastis valesti kokku vist panin.
Hommikul läksime isa Partneriga Izhile järgi. Esiratas tsipa küljeuksest ja taguratas tsipa tagaluugist väljas, kuid isegi ära mahtus. Keerasin käigukasti lahti ja ennäe- 4nda käigu hammika rulllaagri rullikud hammasrataste vahel ning hambad purud. Siis meenus muidugi see, kuidas eelmisel päeval kokku pannes ei olnud kusagilt kolme rullikut võtta ning sai mõeldud, et mis seal ikka hullu juhtuda saab- enamus ju olemas.
Keerasin maha ka sidurikaane, kust täpselt 3 rullikut rõõmsalt vastu läikisid.
Õnneks on uued hammikad nüüd jällegi tänu Unicmanile olemas ja ülehomme saab jälle maale sõita, et jaaniõhtuks ratas (jälle mõneks ajaks) korda teha.
Pots ja postivahe.