27-06-2005, 21:32 PM
Sain käigukasti üsna kähku tol päeval, tänu külgejäänud oskusele seda kokku panna, korda. Käigud lülituvad kenasti ja püsivad sees ja mis kõige toredam- käigukast ei jookse enam kokku
(siduri poolelt leitud rullikud olidki need, mis eelmisel korral panemata jäid ja mootori kokkujoooksmise põhjustasid)!
Järgmisel päeval sai siis jälle sõidetud. Kordus ikka sama vana viga- kõrgetel pööretel karbussi tagasi löömine ja enne seda mootori õrn puterdamine/vahele jätmine. Ok, aeglasemalt sõites seda polnud. Oli siis tarvis koju tulema hakata. Isa andis suuremeelselt paar liitrit Statoli 95E kütust. Segasin sinna Erimelli 2T õli sisse ja hakkasin tulema. Ja oi tuhat ja tuline- mootor töötas perfektselt ja ei jätnud vahele ega löönud paukusid karpasse. Sõidu ajal mõtlesin, et tõesti- kuulujutud ei valeta, et Statoil ikka hullumoodi parema bensu teeb, kui mingi suvaline pisiettevõtja (nimesid ei nimeta- Telfer Grupp) ja lubasin juba ka mõttes ära kahejalavahelisele siitpeale ainult kvaliteetkütust sisse pumbata.
Anyway- sõitsin ja sõitsin. Võtsin mõnusalt Tallinn-Narva maanteel rekka sappa. Äkitselt juhtus mootor välja surema. Tõmbasin siis tee äärde, et nagu- mis fakk nüüd jälle? Tõesti- säde oli läinud. Õnneks oli seljakotis tsipa juhet ja sai katsetada, kas süütepoolilegi voolu tuleb. + tuli, - aga mitte. Mingi aja pärast puhastasin kontaktid ning tundsin üleolevat ja naistele arvatavasti arusaamatut rõõmu pisikese sinise sädemekese üle, mis küünla vahele jälle tekkida sai. Ühesõnaga- rõõm oli ülev, teades, et seekord läks paremini ja saab edasi sõita. Kontaktid puhastasin noaga, kuna muidugi polnud mul iialgi mõttes liivapaberitükikest kaasas kanda.
Nii ma seal vaikselt edenesin- mingi maa sõitsin, puhastasin kontakte jne.
Lõpuks jõudsin koju ja kuna oli püha, otsustasin järgmisel päeval Rakverre uusi kontakte ostma minna. Kuna need ka julmalt töötamise ajal sädelesid, otsustasin ka uue kondeka osta. Järgmisel päeval siis läksin jälle samamoodi. Puhastasin-sõitsin jne. Poolel teel Rakverre avastasin veel, et korra polnudki viga kontaktides, et mootor välja suri. Nimelt pidi kraani juba reservi peale lükkama. Mis oli muidugi väga masendav. Eelmisel päeval maalt tulema hakates võis paagis ~5 liitrit bensiini olla ja selle maani olin sõitnud umbes 50 kilomeetrit, mis tegi bensukuluks ju karmilt öeldes 10l/100km. No sõitsin Rakverre, tankisin Raktoomis (sääsed mind selle eest söögu, et ei taibanud 100m edasi sõita ja Statoili külastada). Ostsin Anomest kondeka ja uued kontaktid. Üllatavalt kallis summa- 160 krooni kanti. Poe ees siis installisin need peale. V*ttu- minek läks väga vaeseks ja kontaktid sädelesid mõnusa irvega ikka veel edasi. Sättisin süüte siis kusagil maja ees pisikeste poiste uudistavate pilkude all nii varaseks, kui võimalik. Pisike leff-leff väikemeestele ja edasi. Korra veel +-elektroonikast läbi, et osta mingid kõrvaklapid, et sõidu ajal Metallica muusikat kuulata saaks. 150 krontsa sinna ning hing oli täis- kodupoole minekut. Peale Rakvere silti jälle kontaktide puhastud ja siis veel, ja veel. Kodus panin vanad kontaktid tagasi.
Nüüd ootan homset, saan uue süütepooli, mis on veel minu arvates ainuke võimalus kontaktide sädelemisest vabanemiseks.
Puhastasin eile veel silindripea ja väljalaskeavad ja leegika ligipääsetavad kohad- äkki aitab see karbussi tagasilöömisest vabanemisel (isanpaugu idee).
Einoh- selle 4000 krooni eest olen jällegi kõvasti tarkust ja kogemust omandanud

Järgmisel päeval sai siis jälle sõidetud. Kordus ikka sama vana viga- kõrgetel pööretel karbussi tagasi löömine ja enne seda mootori õrn puterdamine/vahele jätmine. Ok, aeglasemalt sõites seda polnud. Oli siis tarvis koju tulema hakata. Isa andis suuremeelselt paar liitrit Statoli 95E kütust. Segasin sinna Erimelli 2T õli sisse ja hakkasin tulema. Ja oi tuhat ja tuline- mootor töötas perfektselt ja ei jätnud vahele ega löönud paukusid karpasse. Sõidu ajal mõtlesin, et tõesti- kuulujutud ei valeta, et Statoil ikka hullumoodi parema bensu teeb, kui mingi suvaline pisiettevõtja (nimesid ei nimeta- Telfer Grupp) ja lubasin juba ka mõttes ära kahejalavahelisele siitpeale ainult kvaliteetkütust sisse pumbata.
Anyway- sõitsin ja sõitsin. Võtsin mõnusalt Tallinn-Narva maanteel rekka sappa. Äkitselt juhtus mootor välja surema. Tõmbasin siis tee äärde, et nagu- mis fakk nüüd jälle? Tõesti- säde oli läinud. Õnneks oli seljakotis tsipa juhet ja sai katsetada, kas süütepoolilegi voolu tuleb. + tuli, - aga mitte. Mingi aja pärast puhastasin kontaktid ning tundsin üleolevat ja naistele arvatavasti arusaamatut rõõmu pisikese sinise sädemekese üle, mis küünla vahele jälle tekkida sai. Ühesõnaga- rõõm oli ülev, teades, et seekord läks paremini ja saab edasi sõita. Kontaktid puhastasin noaga, kuna muidugi polnud mul iialgi mõttes liivapaberitükikest kaasas kanda.
Nii ma seal vaikselt edenesin- mingi maa sõitsin, puhastasin kontakte jne.
Lõpuks jõudsin koju ja kuna oli püha, otsustasin järgmisel päeval Rakverre uusi kontakte ostma minna. Kuna need ka julmalt töötamise ajal sädelesid, otsustasin ka uue kondeka osta. Järgmisel päeval siis läksin jälle samamoodi. Puhastasin-sõitsin jne. Poolel teel Rakverre avastasin veel, et korra polnudki viga kontaktides, et mootor välja suri. Nimelt pidi kraani juba reservi peale lükkama. Mis oli muidugi väga masendav. Eelmisel päeval maalt tulema hakates võis paagis ~5 liitrit bensiini olla ja selle maani olin sõitnud umbes 50 kilomeetrit, mis tegi bensukuluks ju karmilt öeldes 10l/100km. No sõitsin Rakverre, tankisin Raktoomis (sääsed mind selle eest söögu, et ei taibanud 100m edasi sõita ja Statoili külastada). Ostsin Anomest kondeka ja uued kontaktid. Üllatavalt kallis summa- 160 krooni kanti. Poe ees siis installisin need peale. V*ttu- minek läks väga vaeseks ja kontaktid sädelesid mõnusa irvega ikka veel edasi. Sättisin süüte siis kusagil maja ees pisikeste poiste uudistavate pilkude all nii varaseks, kui võimalik. Pisike leff-leff väikemeestele ja edasi. Korra veel +-elektroonikast läbi, et osta mingid kõrvaklapid, et sõidu ajal Metallica muusikat kuulata saaks. 150 krontsa sinna ning hing oli täis- kodupoole minekut. Peale Rakvere silti jälle kontaktide puhastud ja siis veel, ja veel. Kodus panin vanad kontaktid tagasi.
Nüüd ootan homset, saan uue süütepooli, mis on veel minu arvates ainuke võimalus kontaktide sädelemisest vabanemiseks.
Puhastasin eile veel silindripea ja väljalaskeavad ja leegika ligipääsetavad kohad- äkki aitab see karbussi tagasilöömisest vabanemisel (isanpaugu idee).
Einoh- selle 4000 krooni eest olen jällegi kõvasti tarkust ja kogemust omandanud

Pots ja postivahe.