18-07-2005, 15:07 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 18-07-2005, 15:09 PM ja muutjaks oli Jesper.)
Vigursõidu juhend:
Vigursõit toimub suletud rajal, mis on tähistatud kurikatega. Korraga lastakse rajale üks auto. Iga võistleja saab rada läbida kolm korda: esimene kord on proovisõit, eesmärgiga määrata endale sobiv ideaalaeg ning siis on kaks võistluskatset.
Pärast iga katset saab võistleja teada oma katse läbimiseks kulutatud aja ning enne mõlemat võistluskatset määrab ta ise enda ideaalaja - aja, millega ta soovib katse läbida. Ideaalajast kiiremini sõitmine tähendab antud katsel \"nulli\", ehk ideaalaeg tuleb valida selline, millest mingil juhul kiiremini ei sõideta.
Paremusjärjestus koostatakse, lahutades katse läbimiseks kulunud ajast ideaalaja. Ehk kes suudab enda ideaalajale \"altpoolt\" kõige lähemale sõita, võidab. Kuna ajavõtt toimub käsitsi, siis on kõik ajad 0,5 sekundi täpsusega. Võrdse tulemuse puhul otsustab teise katse tulemus, kui see on ka võrdne, siis läheb koht jagamisele.
Katsele minnakse paigalstardist, stardijoone tagant. Aeg läheb pärast raja läbimist kinni, kui auto seisab, stardijoon on telgede vahel, kõik autos stardi ajal viibinud isikud istuvad autos ning kõik distantsil leiduvad kurikad on püsti. Ehk kui keegi mõne kurika pikali sõidab, tuleb tal see ka püsti panna. Taktikavalik on lai
, aga püstipanija
peab olema üks autos stardi ajal viibinud isikutest.
Turvavööde olemasolu korral tuleks neid ka kasutada ning rajal on kiirusepiirang 50 km/h. Ega palju kiiremini seal sõita ei saagi, lisaks pole võistlus otseselt kiiruse peale. Edu annavad rahulikud ja mõõdukad juhtimisvõtted. Naelkumme vast keegi all ei hoia, aga olgu igaks juhuks öeldud, et nendega rajale ei saa.
Rada on enamuses siledal ja uuel asfaldil, kuid üks paarikümnemeetrine lõik on ebatasast betooni ning läbitakse ka liberada. Liberaja läbimisel on mõistlik üsna rahulikult võtta, sest vähemalt minu auto ja rehvide puhul ei meenutanud libisemine üldse talve, pigem mingit tolmust asfalti - pidamist on võrdlemisi palju, nõrga mootoriga jõulibisemist ei teki ja alajuhitavust gaasiga korrigeerida ei saa. Hästi hakkas selle läbimine siis välja tulema, kui sõitsin seda nagu tavalist asfaltkurvi, ainult
aeglasemalt, mitte nagu jäärada. Omapärane kogemus igatahes.
Vigursõit toimub suletud rajal, mis on tähistatud kurikatega. Korraga lastakse rajale üks auto. Iga võistleja saab rada läbida kolm korda: esimene kord on proovisõit, eesmärgiga määrata endale sobiv ideaalaeg ning siis on kaks võistluskatset.
Pärast iga katset saab võistleja teada oma katse läbimiseks kulutatud aja ning enne mõlemat võistluskatset määrab ta ise enda ideaalaja - aja, millega ta soovib katse läbida. Ideaalajast kiiremini sõitmine tähendab antud katsel \"nulli\", ehk ideaalaeg tuleb valida selline, millest mingil juhul kiiremini ei sõideta.
Paremusjärjestus koostatakse, lahutades katse läbimiseks kulunud ajast ideaalaja. Ehk kes suudab enda ideaalajale \"altpoolt\" kõige lähemale sõita, võidab. Kuna ajavõtt toimub käsitsi, siis on kõik ajad 0,5 sekundi täpsusega. Võrdse tulemuse puhul otsustab teise katse tulemus, kui see on ka võrdne, siis läheb koht jagamisele.
Katsele minnakse paigalstardist, stardijoone tagant. Aeg läheb pärast raja läbimist kinni, kui auto seisab, stardijoon on telgede vahel, kõik autos stardi ajal viibinud isikud istuvad autos ning kõik distantsil leiduvad kurikad on püsti. Ehk kui keegi mõne kurika pikali sõidab, tuleb tal see ka püsti panna. Taktikavalik on lai
, aga püstipanijapeab olema üks autos stardi ajal viibinud isikutest.
Turvavööde olemasolu korral tuleks neid ka kasutada ning rajal on kiirusepiirang 50 km/h. Ega palju kiiremini seal sõita ei saagi, lisaks pole võistlus otseselt kiiruse peale. Edu annavad rahulikud ja mõõdukad juhtimisvõtted. Naelkumme vast keegi all ei hoia, aga olgu igaks juhuks öeldud, et nendega rajale ei saa.
Rada on enamuses siledal ja uuel asfaldil, kuid üks paarikümnemeetrine lõik on ebatasast betooni ning läbitakse ka liberada. Liberaja läbimisel on mõistlik üsna rahulikult võtta, sest vähemalt minu auto ja rehvide puhul ei meenutanud libisemine üldse talve, pigem mingit tolmust asfalti - pidamist on võrdlemisi palju, nõrga mootoriga jõulibisemist ei teki ja alajuhitavust gaasiga korrigeerida ei saa. Hästi hakkas selle läbimine siis välja tulema, kui sõitsin seda nagu tavalist asfaltkurvi, ainult
aeglasemalt, mitte nagu jäärada. Omapärane kogemus igatahes.