07-08-2005, 20:29 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 17-08-2005, 11:45 AM ja muutjaks oli Martti.)
valdo Kirjutas:Praeguse kuju ja konfiguratsiooni sai Paljassaare 1910ndatel aastatel Peeter Suure nimelise merekindluse tegemise ajal, mil sadama süvendamisest tekkinud täide ladustati saarte vahele ning saarte ja mandri vahele, millega tekkis poolsaar. Siis rajati ka Katariina kai ning Suur-Kaarli keskosas olevad suurtükipositsioonid. Samuti rajati raudteetamm Katariina kailt (Väike-Kaarlilt) positsioonideni, mille allesolekule kaasfoorumlane Aspelund siin viitas.Nii, Paljassaare läbi käidud ja pilte hulgi tehtud, jagasin need 2 albumisse: 1. Peeter Suure merekindluse pildid ja 2. Paljasaare üldsemalt.
Suurtükipositsioone oli seal tervelt viis, üks oli tunduvalt suurem ülejäänud neljast, need neli olid aga kõik täpselt ühesugused. Huvutav fakt on see st laetaladena on kasutatud palke, aga miks on niiskes kohas kasutatud kergesti riknevat materjali? Piltidelt on näha et need palgid on juba täitsa pehmeks läinud tänu niiskusele. Laest on asfalt ka alla sadanud aga see lihtsustas seal sees liikumist kuna põhjas oli vett umbes 30 cm.
Aga mis eriotstarve ikkagi oli sellel suuremal punkril, komandopunker? Vett oli muidugi suhteliselt vähe kõigis punkrites, võrreldses näieteks Stebeli positsiooniga, mis on küll lausa sohu ehitatud.
Pilte: http://lypsik.nohik.net/gallery/Paljassaare-positsioon