[smolin]

Oli üldse huvitav aeg see Brežnevi surma ja matuste aeg. Omapärane oli mulle ka surmast teada saamise viis. Tulime parajasti ülikooli sõjalise õpetuse raames GAZ-66 kastis Ihastest väliõppuselt, kui Võidu sillal foori taga oodates taga seisva GAZ-53 juht järsku ukse lahti lõi ja midagi vene keeles hüüdis. Küsisime \"mis, mis?\", selle peale ütles eesti keeles: Brežnev lükkas sussid püsti! Esialgu tundus lausa uskumatu.
Oktoobripühadest olid tänavatele veel valjuhääldid üles jäänud, neist tuli leinamuusikat. Inimestes tekitas see pigem rõõmsat elevust. Võimuloleva riigipea surm pole ju siinmail kuigi igapäevane, enne Brežnevit Stalin aastal 1953 ja enne seda vististi tsaar Aleksander III aastal 1894.
Uue bossi Andropovi aja esimene uuendus oli vististi viina kättesaadavuse paranemine. Enne sai viina vaid viinapoodidest, mis olid lahti kell 11-19. Nüüd sai viina ka toidupoodide alkoholilettidest, kus seni konjakt ja veini müüdi, ja reeglina kella 20-ni. Peagi algas ka töödistsipliini tõstmise kampaania. Nägin ka ise Tartus Raekoja platsil telekaamerat, mille ees siis mööduvatelt inimestelt küsiti, miks nad tööl pole. Ise hoidsin targu eemale.
Kui Andropovi surm pooleteise aasta pärast tundus veel ootamatu, siis Tšernenko peatne koolemine juba tüütav, uudsuse võlu oli kadunud.