31-08-2005, 11:48 AM
künnimees Kirjutas:Miks see ameeriklaste tehnika kohe vanarauaks/merre läks?
Pakun mõned põhjused:
1)tolleaegse sõjatehnika ressurss ainult 3..5a,
2) NSVL maksis piisavalt hästi renti (hüvitas tootmis-/utiliseerimiskulud ja maksis veel pealegi)
3) masinaid sünnimaale tagasi ei olnud rentaabel tuua ning NSVL ei jõudnud masinaid pärast sõda ära osta
4) kardeti NSVL liiga kiiret majandusarengut
Maailmas kipub poliitika olema tihti mõjuvõimsam kui majandus. Teises maailmasõjas see nii oligi - selle käigus käis suur huvi- ja mõjusfääride ümbermängimine.
Teisest maailmasõjast tuli pea ainsa reaalse võitjana välja USA, sest tal õnnestus ära kurnata Euroopa majandus ning panna nt varem tugevale tööstusriigile Saksamaale Marshalli plaaniga suur ja karvane käpp peale. Seda eelkõige rahanduslikult ja majanduslikult. Just alates sellest ajast peetakse USAd maailma juhtpositsiooniga tippriigiks - veel 1930ndatel oli USA roll mandri-Euroopa üsna marginaalne.
Samas ei õnnestunud USAl teine eesmärk - panna peale Saksamaad ja Jaapanit käpp peale ka N.Liidule. Venkud sindrinahad valmistasid 1949 ka ise aatomipommi (\"tänu\" Oppenheimeri reetlikkusele) ning jänkide algsed plaanid punaimpeerium lõhkuda nurjusid . Täpsemalt - lükkusid 35-40 aastat edasi.
Selle kõige kõrval on pisike tühiasi, et miski veidi enam kui 420 tuhat lendliisi sõidukit vanarauda saadeti või lausa merepõhja lükati, kuigi nad oleks võinud veel edasi teenida. Oma missiooni Saksamaa purustamiseks (mandri-Euroopale käpa pealepanemiseks) olid nad ju üliedukalt mõne aastaga täitnud. Sest mida muud nendega peale Teise ilmasõja lõppemist tehagi oli? Jätta N.Liidule - loomulikult mitte, sest USA huvides ei olnud punaimpeeriumi turgutamine - ta \"semmis\" Staliniga ainult niikaua, kui see oli talle kasulik. Edasiste plaanide hulgas oli ka N.Liidu ruineerimine. Külm sõda algas juba ju 1946...
Tuua sõidukid Meerikamaale tagasi? Aga mida sealgi peale hakata enamjaolt maastikuomadustega (6x6) veoautodega, mille peaeesmärk sõdureid või relvastust vedada? USA sise-rahvamajanduses oleks nende kasutamine olnud problemaatiline. Lisaks oli tegemist 1930ndate aastate vananenud mudelitega, mille kasutamine 1945 ja edaspidi oleks olnud problemaatiline. 1941 hakati vorpima masskoguses ju 1930ndatest tuntud-teatud tehnikataset. Ning lõpuks - mõnesaja tuhande sõiduki paiskamine riigi sisekasutusse oleks löönud totaalselt segi kohaliku autotööstuse turu ja selle pikaajaline mõju oleks olnud vast ainult laastav.
Ning lõpuks - ega tollal USA üldsus ei teadnud lendliisi tegelikku mahtu. Kuna tagastatud sõidukid hävitati, siis jäigi see veel mõnda aega saladuseks.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme septembris avatud L,P 11-18