[taruvaras]

Sellest ksheosalisest stangest. Mu esimene auto oli 1972 aasta Moskvitš 412 IE.
Soomest tagasi tulnud masin. Tagastange oli kaheosaline. Numbrituled stange sees.  Esimene ühest tükist. 
Kui panin peale pauku ühest tükist stange siis mäletan, et ei sobinud seal miski.  Poltidega oli jama.

Kui peale pauku, siis loogiline, et kinnituskronsad kõverad. Üldiselt tagastangede vahetatavus kinnitusavade poolest üks ühele nii varasematel kui ka hilisematel ning kinnitusavade poolest isegi sobivad järgmise mudeli 2140 stanged. Suurem erinevus on aga IZ 412 "seanina" kere ehk siis selle minu arust õudselt koleda uuema ninaga kere (alates 1982- lõpuni) esistangega. "Seanina" stange eesmised kinnitusavad  on tublisti kitsama vahega, ilma mõõtmata peast pannes vähemalt 10 cm. Ilmne põhjus, miks muudeti, võis olla see, et stangele paigaldatavad vertikaalpuhvrid ei hakkaks segama põhilaternate valgusvihku. "Seanina" esistangel ka teine ainult neile omane tunnus: eesmiste kinnitusavade vahele jääb veel kaks auku ülemisele "fasaadi" poolele. Sinna kinnituvad neil numbrimärgi kronsteinid. Kui selline stange on varuosana saada ja pole masinale paigaldatud, siis need viimati nimetatud augud stangel viitavad selle just "seaninale" kuuluvat. Moskva tehase toodangule või IZ varasemale kerele seda nende eesmiste kandurite retsimiseta ei saa paigaldada!  Tagastange kinnituste vahe jäi aga ka "seaninal" endiseks ja sobib ka muudele sarnase kerega mossedele varasemast perioodist.