[N2O]

Mul vaja Minski sissesõit teha ja väga kaua ei viitsi jamada.

vot siit saabki alguse see ratta lõhkumine, umbes suhtumisega, et ah ma ei viitsi küll paar-kolm tuhat vaikselt töristada, tahaks ikke ratta ringi ka lasta....

Ma mõtlesin ajaliselt ja sissesõidu teen ikka ilusti ära. Minski ma ei tahaks lõhkuda, sest see tuleb teedel liiklemise ratas, mis läheb ka arvele ja paari päeva pärast saab ka uue värvi selga.

Siis kui tekib kihutamise ja rullnokkeerimishuvi peale, siis vaatan endale mingi muu masina, mis poleks uunikum ega väga korralik, kõrvale ja vajutan pisut rohkem gaasi kui muidu.

Halbadest kogemustest:

Ühest Pannoniast pole nüüd küll midagi head rääkida...
See pole ratta viga, vaid omanik oli 15 ja lappis ketti vasktraadiga ning sedasamust mootorikaant ei pannud ka kunagi peale. Roostest rääkimata.
Ja ma usun, et rõngad olid ka kinni põlenud vms, sest ega ta 125sest kiiremini ei liikunud ja suitses.

Selles kõiges on süüdi omanik, nagu ka enamuse teiste rataste vigades, kuid vahel juhtub ka praaki.

Ja siis veel üks Kovrovets (võib ka 2m olla), millest elulooma vist ei saagi, sest omanik on 13 ja sellist tola annab otsida. Sõidavad nigu automaatsiduriga Jawaga ja ise naeravad ega paranda sidurit ära.