[oltsberg]

Teemast küll mööda, aga...

Seoses katastroofi aastapäevaga sunnib meedia meile peale nimekuju Tšornobõl. Et nagu (poliit)korrektne või nii... Samas on igal rahval oma keel ja täielik õigus seda pruukida. Näiteks mu vanaema elas lapsepõlves Tartu külje all ja tihti tuli tal möödujatele juhatada teed linna. Sõltuvalt küsija rahvusest kas Tartusse, Dorpatisse või Jurjevisse.

Või kuidas me nimetame oma lähiriike? Soome, Rootsi, Venemaa, Läti, Leedu, Valgevene jne. Toodud näidetes ei kattu ükski nimetus riigi ametliku nimega, mõni on väga mööda. Kas nüüd peavad need riigid meid õpetama "õigesti" rääkima? Niimoodi võib sõda tulla... Või kuulutame ise Soomele ja Lätile sõja, et nad ütleks Eesti, mitte Viro ja Igaunija? Millal hakkame korrektsuse huvides rääkima Petšorõ kloostrist või Pskovi-Riga kiviteest? Ja et meie lugupeetud presidendihärra võttis Latvijast naise?

Ja ajaloosündmuste puhul (milleks kõnealune katastroof kahtlemata on) kasutatakse juhtunu ajal kasutusel olnud termineid ja kohanimesid. Sellist asja peetakse ju räigeks ajaloovõltsinguks:
   
Kui MRP lisaprotokollis oli juttu Bessaraabiast, kui Teise maailmasõja ajal toimusid Leningradi blokaad ja Stalingradi lahing, siis ongi õige niimoodi rääkida, mitte nimesid tänapäevaseks väänata. Või peaks Tšornobõli analoogiat kasutades ütlema, et 24.05.1939 toimus Petšorõ tulekahju?

Kunagi oli Postimehes artikkel, kus juttu, et eesti keelest peaks š-tähe kaotama. Et siis kirjutame Tshernobõl või Tshornobõl? Ei hakka artiklit otsima, kommentaare pole alles nagunii, aga keegi oli kommentaariks kirjutanud: orkester mängis peale augustiputsi tussi.

Iseasi, kui homme toimuks Tšornobõlis uus katastroof. Aga ka siis on minu meelest ikkagi õige eesti keeles öelda Tšernobõl.

Teemale lähemale ka.

Lugesin hiljuti sellist raamatut

Erinevalt eespool olevast Postimehe artiklist (mille järgi peale katastroofi polnud midagi näha-kuulda) oli seal mainitud, et Pripjati elanikud imetlesid reaktori kohal paistvat imeilusat vaarikapunast valgust...

Meelde jäi ka episood, et Minski lähedal paikneva aatomiuuringute instituudi töötajad täheldasid ühel päeval kõrgenenud radiatsioonitaset. Kontrollisid, kõik ok. Helistasid Ignalinasse, seal ka ok. Helistasid Tšernobõli, aga keegi ei tahtnud miskipärast toru võtta...