21-03-2003, 15:34 PM
Uurisin enda vanaemalt (sünd. 1917 a.) mida tema mäletab esimese vabariigi algus aasta autodest. Muigugi naisterahva asi, oskas nimetada ainult fordi ja sehvkat (Chevrolet).
Minu vanaemale rääkis seda kasuema.
Nimelt juhtus umbes 1910 a. paiku, \"enne rukki maha tegemist\" (augustis) õnnetus tema kasuema emaga, kes sõitis vankri ja hobusega Tartu-Võru maanteel. Tagant poolt tuli Vaabina mõisahärra autoga ning mööda sõidul hakkas hobune seda põrgumasinat kartma ning \"läks peruks\" ja jooksis üle maantee kraavi. Sõitja lendas vankrist maha, ning paar päeva hiljem Tartu haiglas, selgroo vigastuste pärast suri.
Kui tema veel laps oli, autod maal eriti ei liikunud. Ja kui juhtus mõni auto taluõuele - see oli kohe \"ülekülamees\". Jättes pori sisse ratta rööpad, siis talumehed katsid need laudadega kinni, et auto ratta jäljed kauem säiliks. Et küla rahvas teaks, selle peremehe hoovil käis automobiil ja saaksig jälgi uudistama tulla.
Minu vanaemale rääkis seda kasuema.
Nimelt juhtus umbes 1910 a. paiku, \"enne rukki maha tegemist\" (augustis) õnnetus tema kasuema emaga, kes sõitis vankri ja hobusega Tartu-Võru maanteel. Tagant poolt tuli Vaabina mõisahärra autoga ning mööda sõidul hakkas hobune seda põrgumasinat kartma ning \"läks peruks\" ja jooksis üle maantee kraavi. Sõitja lendas vankrist maha, ning paar päeva hiljem Tartu haiglas, selgroo vigastuste pärast suri.
Kui tema veel laps oli, autod maal eriti ei liikunud. Ja kui juhtus mõni auto taluõuele - see oli kohe \"ülekülamees\". Jättes pori sisse ratta rööpad, siis talumehed katsid need laudadega kinni, et auto ratta jäljed kauem säiliks. Et küla rahvas teaks, selle peremehe hoovil käis automobiil ja saaksig jälgi uudistama tulla.