[Väravamehaanik]

Sellised autod sattusid nõukogude maale ju ikkagi peale sõda. Eelnevalt olid need liigelnud linnades, mis langesid ka tohutute pommirünnakute ohvriteks.
Me tegelikult ei tea, millist kola nõukogude soldatid oma "töölt koju tulekul tanki taha sidusid". See tehnika, mis oli perfektne, see läks kohe Moskva keskasutustes kasutusse, kuid samas rööviti ju kõike kaasa. Kui ilusa nikerdatud raami sees oli paksu palja naise pilt, siis löödi see jalaga välja, sest raam ju läikis. Ilmselt oli ka nii autodega, kui tagumine ots oli varingu alla jäänud, aga muidu liikus, siis kõlbas kaasa haarata küll. Sestap tundub mulle, et mitmed sellised autod ei ole ilusast ja läikivast peast gaasiga puruks lõigatud vaid ikka pigem sõjajäänustena meie pilgule kummalises, aga omal ajal praktilises vormis liikuma pandud.

Umbes nii, et millised autosid me praegu võiksime Iraagist importida. Loomulikult on mõni neist katkine, võtmed on kadunud, dokumente pole aga mõni on selline eksemplar säilinud, et lausa imesta.