[Väravamehaanik]

Omadest kogemustest julgen väita, et külavahel kulgemiseks ja erinevate pinnaste talutavaks sõtkumiseks ja ka vahel poes käimiseks ja raskemate pakkide vedamiseks on kõige sobivam see nö kaitseliidu Monark, paksude kummidega (mitte see peenikeste rehvidega). Ma ei soovita seda mitte enda vanatehnikahuvist lähtudes vaid kasutan ka ise seda igapäevaselt paksu liiva sees randa sõitmiseks ja erinevate küngaste ületamiseks. Vändata on pehme ja kerge. Tõsta on seda muidugi raske aga minu trajektooridel tuleb tõsta vähe.
Loomulikult on meie peres ka kaasaegseid "käikareid", kuid need on minu poolt ära põlatud, sest kuidagi kitsed tunduvad. Nooremal rahval on muidugi häbi vanadega sõita, seega las nemad siis eputavad oma odavate krossikatega. Trenni tegemiseks on need viimased muidugi head, sest väsitavad piisavalt. Lihtsalt sõitmiseks pole ju väsitamine vajalik.
Kunagi tegelesin ka jalgrataste kähkusõiduga, nii trekil kui maanteel ja metsas ning selle kogemuse najal tean öelda, et erinevatele pinnastele universaalset ratast ei ole olemas. Ja need laiatarbe plastpedaalidega rattad on ikka naljakad asjad küll. Kui mul ei oleks vanaaegseid rattaid juba 20 ringis ja ma vajaksin ideaalset ratast igapäevaseks sõiduks ja seda minu kiidetud Monarki pole kuskilt võtta, siis ma asuksin ise ratast komplekteerima.
Raamiks võtaksin METALLIST, näiteks nõukogude või mõne muu vanema raami, mida võib ka vajadusel sobivaks keevitada. Kõik liikuvad sõlmed moodustaks METALLdetailidest. Käigud ei ole igapäevaselt tegelikult vajalikud ja mõjuvad lihaskoormusele halvasti. Käike läheb vaja siis, kui te peate läbima "tuurdefraanzi". Ja krossimehed võtavad ka pigem ratta mäkke minnes õlale, mitte ei raiska aega käikude ragistamisega. Amortidest on tolku siis kui on plaanis hüpata 5 meetri kõrguse betoonbloki otsast 3 meetrise bloki otsa ja see manööver peaks ebaõnnestuma ja on vaja pehmelt maanduda all, et siis uuesti eelmise bloki otsa tagasi hüpata. Paraku ei sobi selleks ka need naljaamordid.

Ja veel, kui on plaanis sõita tavalist sõitu mööda kruusateed jäätise järgi, siis võiks ju istuda ka vedrudega sadula peal. Ma vaatan ja imestan, kuidas meil maapoisid sõidavad poevahet nende sadulatega, mis on mõeldud keha fikseerimiseks treeningul, endal pole jalad üldse korvides ja plätud on jalas. See on ju sama hea, kui rallikast pärit Recaro toolidega Harjumaa Liinid...