07-06-2006, 03:13 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 13-06-2013, 14:28 PM ja muutjaks oli argo1974.)
Kui aus olla, siis õliteemalisi postitusi lugedes tekib mul alati küsimus, millele pole suutnud siiani adekvaatset vastust leida ... et miks inimesed on valmis tsiklil kasutama autooli, kamazi õli, diisliõli, AC-6, AC-8, M8, M10 jne., aga keelduvad neid kategooriliselt oma uue bemmi mootorisse valamast ... ???
Kahetaktiliste õlitus on muidugi keeruline teema, aga põhilisteks teguriteks tunduvad olevat silindri materjal ja kepsulaagrid.
-Malmsilindritega mootorid vajavad kõrgema töötemperatuuri tõttu rohkem õli, sest osa sellest peab kompenseerima halvema jahutuse
-Pronkspuksid (liugelaagrid) vajavad rohkem õli kui nõellaagrid (veerelaagrid)
-Separaatoriga kepsu alumised laagrid vajavad üldiselt vähem õli kui lahtiste laagrikehadega laagrid.
Tänapäeva parimad kahetaktiliste õlid vastavad kas Jaapani JASO-FC või Euroopa ISO-EGD normidele (EGD on "parem" kui FC). Poodides kohtab ka keskmise kvaliteediga JASO-FB ja ISO-EGC õlisid, need on siis enamasti mineraalõlid või "madala" kvaliteediga pool- või täissünteetilised õlid.
Uueks ja kõige kvaliteetsemaks normiks on ISO-EGD+, mida aga pole veel siiani kaubandusvõrgus kohanud.
Ise kasutan Jawa 360-l koguaeg üht Castroli EGD-normiga sünteetilist õli ... hoidun aga liigsest kimamisest ning mootori kuumaks ajamisest. Seguvahekord on 1:35, sest tegu ei ole siiski kaasaegse materjaliga ...
Enamasti kõiguvad seguvahekorrad 1:20 kuni 1:70 vahel ... kuidas kellelegi meeldib. Isiklikult äärmustesse kalduda ei tahaks ning õli on viimane koht, kust kipuks kokku hoidma.
Viimasel ajal on hakatud aru saama, et ka liigne õlitamine võib kahjulik olla. Probleemiks on just tahmaosakeste teke ning nende sattumine laagritesse. Ühes Saksa ülikoolis läbiviidud katsetustel pandi tähele, et "hõredatel" mootoritel esines 1:25 juures tunduvalt tihemini alumiste kepsulaagrite riknemisi (separaator andis otsad) kui 1:50 peal.
Õlide kvaliteedi arengu võrdluseks tooksin ühe näite endisest DDR-ist. Sealsed MZ 250 kahetaktilised tsiklid pidasid tolleaegse Hyzet-2T õliga vastu keskmiselt u. 40 TKM. Praegusel ajal on kap.-remontide vaheline keskmine läbisõit juba u. 90TKM.
Kahetaktiliste õlitus on muidugi keeruline teema, aga põhilisteks teguriteks tunduvad olevat silindri materjal ja kepsulaagrid.
-Malmsilindritega mootorid vajavad kõrgema töötemperatuuri tõttu rohkem õli, sest osa sellest peab kompenseerima halvema jahutuse
-Pronkspuksid (liugelaagrid) vajavad rohkem õli kui nõellaagrid (veerelaagrid)
-Separaatoriga kepsu alumised laagrid vajavad üldiselt vähem õli kui lahtiste laagrikehadega laagrid.
Tänapäeva parimad kahetaktiliste õlid vastavad kas Jaapani JASO-FC või Euroopa ISO-EGD normidele (EGD on "parem" kui FC). Poodides kohtab ka keskmise kvaliteediga JASO-FB ja ISO-EGC õlisid, need on siis enamasti mineraalõlid või "madala" kvaliteediga pool- või täissünteetilised õlid.
Uueks ja kõige kvaliteetsemaks normiks on ISO-EGD+, mida aga pole veel siiani kaubandusvõrgus kohanud.
Ise kasutan Jawa 360-l koguaeg üht Castroli EGD-normiga sünteetilist õli ... hoidun aga liigsest kimamisest ning mootori kuumaks ajamisest. Seguvahekord on 1:35, sest tegu ei ole siiski kaasaegse materjaliga ...
Enamasti kõiguvad seguvahekorrad 1:20 kuni 1:70 vahel ... kuidas kellelegi meeldib. Isiklikult äärmustesse kalduda ei tahaks ning õli on viimane koht, kust kipuks kokku hoidma.
Viimasel ajal on hakatud aru saama, et ka liigne õlitamine võib kahjulik olla. Probleemiks on just tahmaosakeste teke ning nende sattumine laagritesse. Ühes Saksa ülikoolis läbiviidud katsetustel pandi tähele, et "hõredatel" mootoritel esines 1:25 juures tunduvalt tihemini alumiste kepsulaagrite riknemisi (separaator andis otsad) kui 1:50 peal.
Õlide kvaliteedi arengu võrdluseks tooksin ühe näite endisest DDR-ist. Sealsed MZ 250 kahetaktilised tsiklid pidasid tolleaegse Hyzet-2T õliga vastu keskmiselt u. 40 TKM. Praegusel ajal on kap.-remontide vaheline keskmine läbisõit juba u. 90TKM.