17-12-2007, 11:05 AM
Mis Saaremaa kaugliinidesse puutub, siis sügaval nõukogude ajal (siis kui piirirezhiim kehtis) bussid praamiga üle ei käinud. Reisijad ronisid oma kottidega Virtsus bussist maha ja Kuivastus oli teine buss vastas. Sama oli ilmselt ka Hiiumaaga, kuigi endal polnd juhust sinna bussiga sõita.
Eesti-sisestest olid pikimad kaugliinid ilmselt Tallinnast Mägi-Eestisse lähtunud liinid. Tallinn-Misso ja Tallinn-Saatse peaksid praegugi käigus olema, Tallinn-Saru lühendati vist alles hiljuti Võruni. Tallinn-Missol oli ka kindlasti kaks juhti, teisi ei oska öelda. Kas üks või kaks juhti, see sõltus ilmselt liini pikkusest (aga võib olla ka puhkeajast lõpp-punktis); näiteks Tallinn-Valga oli ühe juhiga.
Üks kummalisemaid ja oilmselt pikemaid liine oli veel Valga-Tartu-Narva. Liini teenindati Valga kolonni LAZ-idega, alles nõuka aja lõpul sai Valga kolonn paar Ikarust ja Turist-Lazi, siis hakati nendega sõitma. Minu arust oli ka sellel liinil kaks juhti. Kellele küll sellist otseühendust võis vaja olla, seda ei oska öelda. Kusjuures ei olnud kiirliin, vaid täiesti tavaline, peatus iga posti all.
Üks väga "tunne kodumaad" liin keerutas mööda Mulgimaad. Sattusin puhtalt rumalusest sellega sõitma; jalgsi otse minnes oleks ka vist varem kohale jõudnud
. Liin siis enam-vähem täpselt selline (mäletan selle tõttu, et sai otsast otasni läbi loksutud): Tõrva-Nuia-Viljandi-Suure-Jaani-Võhma-Türi-Vändra. Eriti kurjaks ajas teekond Suure-Jaanist Vändrasse - tundus juba, et olengi kohal, aga buss keeras nina täiesti vales suunas
Eks neid suuri ringe tegevaid liine oli veel, ilmselt polnudki eesmärk reisijaid algusest lõppu vedada, vaid just vahepeatused. No näiteks oli selline ring: Valga-Antsla-Võru-Põlva-Kanepi-Otepää. Kusjuures suuremate sihtpunktide vahel ei käinud ka see buss mitte otse, vaid otsis üles ikka kõikvõimalikud kolkakülad.
Huvitav oli bussiliiklus Setumaal. Põhiliselt teenindasid selle piirkonna Eesti külasid Võru baasi bussid, tehes samuti kõikvõimalikke haake ja ringe. Aga erinevalt praegusest käisid bussid muidugi ka Petseris ja nii mõnigi lõpp-peatus oli samuti Vene NFSV territooriumile jäänud külas (näiteks Krupas; ärgem ainult hakka nüüd poliitilistel teemadel polemiseerima, et kelle küla jne. Jäägu see teema mõnda teise foorumisse). Üldiselt oli siiski nii, et Eesti bussid ei teenindanud Vene territooriumit ja vastupidi. Kui oligi erandeid, siis oli sel loogiline põhjendus - Võru baasi bussid sõitsid setu külast setu külasse läbi Petser, sest Petseri oli tõmbekeskus ja sealt läks ka otsetee; Petseri baasi buss sõitis liini Petseri-Kulje, mille lõpuks oli küll vene küla, aga liin ise praktiliselt täies ulatuses Eesti territooriumil.
Eesti-sisestest olid pikimad kaugliinid ilmselt Tallinnast Mägi-Eestisse lähtunud liinid. Tallinn-Misso ja Tallinn-Saatse peaksid praegugi käigus olema, Tallinn-Saru lühendati vist alles hiljuti Võruni. Tallinn-Missol oli ka kindlasti kaks juhti, teisi ei oska öelda. Kas üks või kaks juhti, see sõltus ilmselt liini pikkusest (aga võib olla ka puhkeajast lõpp-punktis); näiteks Tallinn-Valga oli ühe juhiga.
Üks kummalisemaid ja oilmselt pikemaid liine oli veel Valga-Tartu-Narva. Liini teenindati Valga kolonni LAZ-idega, alles nõuka aja lõpul sai Valga kolonn paar Ikarust ja Turist-Lazi, siis hakati nendega sõitma. Minu arust oli ka sellel liinil kaks juhti. Kellele küll sellist otseühendust võis vaja olla, seda ei oska öelda. Kusjuures ei olnud kiirliin, vaid täiesti tavaline, peatus iga posti all.
Üks väga "tunne kodumaad" liin keerutas mööda Mulgimaad. Sattusin puhtalt rumalusest sellega sõitma; jalgsi otse minnes oleks ka vist varem kohale jõudnud
. Liin siis enam-vähem täpselt selline (mäletan selle tõttu, et sai otsast otasni läbi loksutud): Tõrva-Nuia-Viljandi-Suure-Jaani-Võhma-Türi-Vändra. Eriti kurjaks ajas teekond Suure-Jaanist Vändrasse - tundus juba, et olengi kohal, aga buss keeras nina täiesti vales suunasEks neid suuri ringe tegevaid liine oli veel, ilmselt polnudki eesmärk reisijaid algusest lõppu vedada, vaid just vahepeatused. No näiteks oli selline ring: Valga-Antsla-Võru-Põlva-Kanepi-Otepää. Kusjuures suuremate sihtpunktide vahel ei käinud ka see buss mitte otse, vaid otsis üles ikka kõikvõimalikud kolkakülad.
Huvitav oli bussiliiklus Setumaal. Põhiliselt teenindasid selle piirkonna Eesti külasid Võru baasi bussid, tehes samuti kõikvõimalikke haake ja ringe. Aga erinevalt praegusest käisid bussid muidugi ka Petseris ja nii mõnigi lõpp-peatus oli samuti Vene NFSV territooriumile jäänud külas (näiteks Krupas; ärgem ainult hakka nüüd poliitilistel teemadel polemiseerima, et kelle küla jne. Jäägu see teema mõnda teise foorumisse). Üldiselt oli siiski nii, et Eesti bussid ei teenindanud Vene territooriumit ja vastupidi. Kui oligi erandeid, siis oli sel loogiline põhjendus - Võru baasi bussid sõitsid setu külast setu külasse läbi Petser, sest Petseri oli tõmbekeskus ja sealt läks ka otsetee; Petseri baasi buss sõitis liini Petseri-Kulje, mille lõpuks oli küll vene küla, aga liin ise praktiliselt täies ulatuses Eesti territooriumil.