[13piisab]

Küsimus esitati: 11.06.2003 19:32:07
Nimi: Teet
E-posti aadress: teet13@hot.ee
Küsimus: \"LAMAVAD POLITSEINIKUD\" - vabandust, see küll ilmselt rohkem
kivi linnavalitsuse kapsaaeda, kuid: \"KAS SELLISED ASJAD ON IKKA
LEGAALSED?\" Pean just silmas neid teekatte peale paigaldatavaid teravaid
\"kobakaid\", mis rikuvad sildu ka kiirusel 10km/h ning mille tõttu ka
korralikud/mõistlikud liiklejad (varaliselt) kannatavad. Kui vastus on
\"jah\", siis kuidas peaksid mainitud asjad olema tähistatud?
Antud küsimus sobib ka siia \"liiklusohutuse\" alla, kuna
\"lõhutud\" sharniir ei küsi ilmselt, kus otsad anda...

aus maksumaksja,
üks tuhandeist, kes kannatab ebasobivate liiklushuligaanide ohjeldamis-abinõude
tõttu

Küsimusele vastati: 16.06.2003 09:18:32
Vastaja: Tiina Kimmel
Vastus: Tere!

Liikluskorraldusvahenditena kasutatavad kiirusepiirajad (Speed Restrictors)
ja künnised (Speed Control Humps) on oluliselt erinevad.

Teie esitatud küsimus puudutab kiirusepiirajaid.

1. Kiirusepiirajad (Speed Restrictors).

Kiirusepiirajate kasutusala ja tähistuse kohta ei ole Eesti normdokumente.
Selliseid liikluskorraldusvahendeid, mida kehtestatud normdokumendid ette
ei näe, võib kasutada kooskõlastatult Maanteeametiga (teede- ja sideministri
15. juuni 2001.a määrus nr 66 \"Teehoiutöö ehitusjärelvalve kord - RTL 2001,
78, 1070).
Kohalike omavalitsuste omandis olevatele teedele paigaldatud kiirusepiirajatele
ei ole taodeldud Maanteeameti kooskõlastust.
Mujal maailmas kasutatakse piirusepiirajaid hoovides, õuealadel, kaubandus-
keskuste parklates, tanklate territooriumil, s.o kohtades, kus liiklussujuvus
ei ole tähtis.
Maanteedele ja tänavatele paigaldatud kiirusepiirajad teevad kindlasti rõõmu
nendele,
kellel ei ole tähtis liikluse sujuvus ega tule otseselt teha kulutusi sõidukite
korrashoiule.

2. Künnised (Speed Control Humps).

Künnised võivad konstruktsioonilt olla ringikujulised, trapetsikujulised või
sinusoidkünnised ja nende mõõtmed peavad vastama teel kehtestatud suurimale
lubatud sõidukiirusele. Künnised on ette nähtud kehtestatud sõidukiiruse
hoidmiseks (näiteks 30 km/h, 50 km/h).
Künniste kasutamine on Eestis reguleeritud normide ja standarditega (Eesti
Projekteerimisnormid EPN 17 \"Linnatänavad\", EVS 613:2001
\"Liiklusmärgid
ja nende kasutamine\", EV ST 614-92 \"Teemärgised ja nende
kasutamine\").
Künnised on arvestatud sõiduauto vedrustuse järgi, sellest seisukohast kõige
autosõbralikum on sinusoidkünnis (laialdaselt kasutatakse Hollandis).
Sõiduki põhjaaluste detailide vigastamise vältimiseks peab künnise pikkus
olema selline, et selle ületamisel jääks alati üks sõiduki sildadest sellele.
Kiirusele 30 km/h konstrueeritud künnise pikkus peab olema vähemalt 4 m
(Ðveitsis vähemalt 5 m, Prantsusmaal 4 m, Belgias 4,0...4,8 m, Inglismaal 3,8
m,
Hollandis 3,8 m, Iisraelis, kui neid paigaldatakse bussiliiklusega teele, siis
vähemalt 9 m).

Lugupidamisega

Aare Pain
Maanteeameti
Liikluskorralduse osakonna juhataja
(0) 611 9336


KOKKUVõTE:
need, mis masinaid \"laastavad\", on \"kiirusepiirajad\" ning neid võib (kohaliku omavalitsuse loal muidugi) teha kasvõi sellise kujuga, milliseid lihtsad inimesed nimetavad \"betoonseinaks\".
ja tegelikult pole maanteeamet asjas üldse süüdi - maanteel ma pole ühtegi näinud. Aga linnas: no krt, ma ei saa aru, miks peab neid (ühesuunalisel tänaval) olema nii enne kui PäRAST koolimaja - miks sääl vaja \"kiirust piirata\"?

Eesti - maailma juhtiv banaani-eksportija...