16-06-2005, 15:41 PM
Huuuuh...2 aastat on möödunud ja vahepeal tekkis uuesti sama vaimustus, ainuke erinevus on selles, et k6ik vahendid 2-karpaga süsteemi ehitamiseks on olemas. Praegu on minu Jupil 1 K62I (originaalis Planetal) tüüpi karpa. Peadüüs on 250. Võrreldes vana K28 väljavahetamisega ja m6ningase viilimisega (kõrgem surveaste, mõõdukalt muudetud sisselaske ja väljalaske faasid) on minek paranenud. Täit v6imsust pole proovinud, kuna sisses6it veel poole peal.
Küsimus: kuidas muutub mootori iseloom, kui panna juurde teine K62I tüüpi karpa? Lugesin varasematest postidest üle, kus IZ350 väitis, et üle 30mm diameetriga karpasid ei tasu panna, kuna kiirendamisel pidavat tekkima nn \"augud\". Samas K62I on 32mm karpa. Seejuures paljudel väikesekubatuurilistel 125cm3 japsidel on kasutusel nt. 34mm lõõriga karpa.
Teine idee, mis on tekkinud: silindri ja karpa vahele paigutada nn. reedvalve:
Pilt tiblade lahendusest reedvalve-ga Jupiteril
Võimalik variant oleks ZID200 reedvalve-d, mis on siinmail saadaval. Reedvalve eeldab akent kolvi sisselaskepoolsesse seina, mis aitab kompenseerida klapi enda tekitatud hüdraulilist takistust. Ühtlasi ei juhi siis sisselaskefaasi enam mitte kolb vaid juba reedvalve. Küsimus järgmine: kas kolbidesse akende tegemine eeldab pärastpoolset väntvõlli-kolvigrupi tasakaalustamist? Seega kas on tingimata peale kolvide m6nekümne grammist kergendamist vaja sooritada tasakaalustamist?
Huuuh...tuli üks pikk jutt, aga IZ350, Klaabu, Nasa13 jt. ootan teie arvamusi
Küsimus: kuidas muutub mootori iseloom, kui panna juurde teine K62I tüüpi karpa? Lugesin varasematest postidest üle, kus IZ350 väitis, et üle 30mm diameetriga karpasid ei tasu panna, kuna kiirendamisel pidavat tekkima nn \"augud\". Samas K62I on 32mm karpa. Seejuures paljudel väikesekubatuurilistel 125cm3 japsidel on kasutusel nt. 34mm lõõriga karpa.
Teine idee, mis on tekkinud: silindri ja karpa vahele paigutada nn. reedvalve:
Pilt tiblade lahendusest reedvalve-ga Jupiteril
Võimalik variant oleks ZID200 reedvalve-d, mis on siinmail saadaval. Reedvalve eeldab akent kolvi sisselaskepoolsesse seina, mis aitab kompenseerida klapi enda tekitatud hüdraulilist takistust. Ühtlasi ei juhi siis sisselaskefaasi enam mitte kolb vaid juba reedvalve. Küsimus järgmine: kas kolbidesse akende tegemine eeldab pärastpoolset väntvõlli-kolvigrupi tasakaalustamist? Seega kas on tingimata peale kolvide m6nekümne grammist kergendamist vaja sooritada tasakaalustamist?
Huuuh...tuli üks pikk jutt, aga IZ350, Klaabu, Nasa13 jt. ootan teie arvamusi
130km/h @ Jupiter1 - serious s**t