[Marcello]

Seda meetodit nimetatakse kammlõikamiseks. Olin kunagi Talleksis praktikal ja nägin lähedalt, kuidas kammlõikepingis sisehammarattaid tehti. Lõikeriist oli paari meetri pikkune ja protsess käis üsna kõva kolina-mürina saatel. Siin punktis võin eksida, aga minu meelest see pulk tõmmati, mitte ei lükatud toorikust läbi.
Tavalise süsinikterase kõvadus ei ole jah duralumiiniumist väga palju suurem, mis tähendab, et lõikeservad lähevad ruttu nüriks, seda enam et nad pole algusest peale laastu koorimise mõttes ideaalse kujuga. 10 hammasratast teeb ehk ära, aga mürki võtta ei julge. Tuleb arvestada, et suure jõuga lükates või tõmmates võib lõikamise asemel toimuda lihtsalt tooriku deformeerimine, mille tulemuseks on ebamäärase sisepinnaga ja ühelt poolt väljapungitava avausega alumiiniumitükk. Lõikeriista viimase, lõpliku läbimõõduga jupi võiks teha pikema ja treida sinna mitu lõikeserva, et seal toimuks midagi kalibreerimise sarnast ja et tulemus saaks täpsem.