17-07-2008, 10:10 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 17-07-2008, 14:36 PM ja muutjaks oli rivo54.)
Kunagi ammu leidsin foorumist ühe postituse kus räägiti et LIAZ-677 numbriga xxx xxx on Eestis alles ja liigub. Sellest tuld võttes hakkasin asjaga tegelema ,et buss jõuaks varjupaika. Otsisin omaniku kontaktid ja helistasin. Omanik tundus olevat asjalik mees ,ning teadis varjupaiga tegemistest ja toimetamistest. Esialgne jutt jäi, et buss annetatakse varjupaigale. Tegu oli kauplusbussiks ümber ehitatud Liaziga mis oli pealekauba veel Kaug-Ida variant.Teadaolevalt on selliseid siinmail olnud ainult 3 tükki.
Eelmise aasta lõpul käis ka Muuseumipapa bussi vaatamas ja ka Temale öeldi et kevadel saame bussi omale kui maa on kuiv.
Suve algul teemat üles võttes selgus ,et meie armsad naabrid Lätlased on käinud ka seal ja pakkunud bussi eest 15000.-. Kuna aga meie olime esimesed olnud siis öeldi et Teie saaks bussi 10000.- Palusime aega mõelda juuli keskpaigani. See variant sobis kuna kiiret ei olnud.Ja eile 16,07 kui Muuseumipapa sõitis kohale ,et asjad lõplikult paika panna selgus kurb tõsiasi. Buss oli müüdud juunis vanarauaks. Lisaks sellele öeldi veel et 4 päevaga lõigati tükkideks ja viidi minema. See on nagu soola raputamine veel haavale.
Kuhu siis on jäänud austus vanatehnikasse ja kas kokkulepped ei maksa siis enam midagi. Olid ju omanikul meie kontaktid olemas ning kas oleks raske olnud meid teavitada kui lätlased jälle kohal olid. Igatahes oleme kaotanud ühe väga haruldase ja omapärase isendi. Minule teadaolevalt oli see viimane komplektne Liaz-677 Eestis. Olgu sulatusahi talle armuline. Lisan veel ,et selle postitusega ei mõista ma kedagi HUKKA sest omanikul on õigus oma varaga teha seda mida tahab
Eelmise aasta lõpul käis ka Muuseumipapa bussi vaatamas ja ka Temale öeldi et kevadel saame bussi omale kui maa on kuiv.
Suve algul teemat üles võttes selgus ,et meie armsad naabrid Lätlased on käinud ka seal ja pakkunud bussi eest 15000.-. Kuna aga meie olime esimesed olnud siis öeldi et Teie saaks bussi 10000.- Palusime aega mõelda juuli keskpaigani. See variant sobis kuna kiiret ei olnud.Ja eile 16,07 kui Muuseumipapa sõitis kohale ,et asjad lõplikult paika panna selgus kurb tõsiasi. Buss oli müüdud juunis vanarauaks. Lisaks sellele öeldi veel et 4 päevaga lõigati tükkideks ja viidi minema. See on nagu soola raputamine veel haavale.
Kuhu siis on jäänud austus vanatehnikasse ja kas kokkulepped ei maksa siis enam midagi. Olid ju omanikul meie kontaktid olemas ning kas oleks raske olnud meid teavitada kui lätlased jälle kohal olid. Igatahes oleme kaotanud ühe väga haruldase ja omapärase isendi. Minule teadaolevalt oli see viimane komplektne Liaz-677 Eestis. Olgu sulatusahi talle armuline. Lisan veel ,et selle postitusega ei mõista ma kedagi HUKKA sest omanikul on õigus oma varaga teha seda mida tahab