[margus61]

Oh andku neile, et mõni jurist kaineks saaks. Et jõuaks veidi nõu anda enne kui tagasi langeb.

Lisaks õigustatud ootuse põhimõttele on veel võrdse kohtlemise printsiip. Kas need, kes olemasoleva sõiduki lõpuni tarbivad ja müügitehingut ei tee, pääsevad teisest esmasest registreerimisest (on vist nii õige terminoloogia)? Või tuleb enne romulasse või kokkuostu loovutamist tasuda esmase registreerimise eest? Kas registrisse tuleb iga sõiduki juurde märge - esmaregistreerimine tehtud jah/ei? Sama müügiportaalidesse... Sõidukiga kaasas pakk o-m lepinguid selle asemel, et register korras oleks. Ja need, kellel oleks ressurssi soetada vähem saastav sõiduk (mis on kogu deklareeritud eesmärk), ei tee seda mitte, kuna olemasoleva müügihinnast arvaks ostja maha registreerimismaksu.

Midagi ei saa nendega välistada, aga vaatame ikka positiivselt ja ehk on kõik need helged aastad, millega võib tarkus kaasa tulla, alles ees...

Väike ülevaade, kus oleme, palju on märgata segadust, et nüüd selline seadus ongi meil olemas. Pln parandagu, kes oskab.

Kui õigesti olen aru saanud seadusloome käigust, siis hetkel oleme seisus, kus on avaldatud planeeritava mootorsõiduki maksu väljatöötamiskavatsus. Millele kõik saavad teha muudatusettepanekuid kuni 18. augustini k.a. Ei saa välistada, et konstruktiivsetel ja kaalukate isikute/organisatsioonide poolt tehtutel ka mingi mõju võib olla. Ettepanekud 'ei mingit automaksu' lähevad ilmselt otse prügikasti, sest koalitsioonileppes on selle kehtestamises kokku lepitud. Vältida saaks valitsuse vahetusega, aga hanerasvaklann oma tallalakkujatega oleks ilmselt veel hullem optsioon, on nähtud ja kogetud. Märgime siinkohal, et õnnestus neil headel aegadel (siis kui oleks vaja varusid säilitada ja juurde koguda), laiali jagada pea 4 aasta jagu eeldatavast mootorsõidukimaksust laekumise mahus varusid.

Sellele väljatöötamiskavatsusele peaks järgnema mingi tsunfti poolt koostatud seaduse eelnõu, mis saadetakse Riigikogule arutamiseks. Kui too juhtub töövõimeline olema, läbib see 3 lugemist, millest esimene peaks olema sisuline ning võimalike muutustega seaduseelnõus ja ülejäänud rohkem või vähem formaalsed. Siis tuleb lõpphääletus ja kui see positiivseks osutub, peab värgi kinnitama Vabariigi President. Asjalik riigiorgan õiguskantsler vaatab ka asjale otsa ja kui on põhjust, saadab pikalt. Avalduse esitamine tundub õige lihtne olevat: https://www.oiguskantsler.ee/