23-09-2008, 23:16 PM
Mootori võimsuse ja auto kiiruse vahel on X3, ehk kuupjuureline sõltuvus.
Kui mootori võimsus suureneb 8 korda, siis auto maksimaalne kiirus tõuseb 2 korda ( 2 astmel 3 on 8).
Kui mootori võimsus langeb 64 korda, siis auto maksimaalne kiirus langeb 4 korda (4 astmel 3 on 64).
Näide 1999 aasta VW Passati kohta:
1) 66 KWh mootoriga on maksimaalne kiirus 184 km/h.
2) 142 KWh mootoriga on maksimaalne kiirus 238 km/h.
Mootori võimsuste erinevus 142/66 = 2,15 korda .... kuupjuur 2,15 = 1,2909 .... 184 km/h x 1,2909 = 238 km/h, ehk arvutustest tuleb täpselt nii nagu tehnilistes andmetes kirjas on.
Kui 66 Kwh mootori asemele panna 16.5 KWh mootor (4 silindriline 1.9 tdi lõigata neljaks ja jääks järgi 0.475 liitriline 1 silindriline 16.5 Kwh mootor), siis oleks mootor 4 korda nõrgem ja kuupjuur 4 = 1,5874 .... ning auto sõidaks 184 / 1,5874 = 116 km/h ja rohkem poleks Eesti oludes vajagi.
Kui aga panna 66 Kwh mootori asemele 3 KWh mootorsae/punnvõrri mootor (nagu oli I ms aegsetel autodel), siis oleks mootor 22 korda nõrgem ja kuupjuur 22 = 2,802 .... ning auto sõidaks 184 km/h / 2,802 = 65.66 km/h.
Seetõttu said kunagi nõrkade mootoritega autod kuidagi 60 km/h sõidetud.
Tuleb rõhutada, et see oleks maksimaallne kiirus, mis saavutatakse mitme minutilise kiirendamise jooksul .... kuid sellisel autol poleks praktiliselt üldse kiirendust (uimane penskar oma tossava Ziguliga saaks ka kiiremini kohalt minema).
Kiirendus on võrdeline mootori võimsuste suhtega.
Kui panna 3 korda nõrgem mootor, siis auto kiirendub 3 korda aeglasemalt.
Kui panna 2 korda võimsam mootor, siis auto kiirendub 2 korda paremini.
Näiteks 66 Kwh Passat kiirendub 0-st 100ni 13.5 sekundiga.
Kuid 1 silindriline 16.5 KWh passat kiirenduks 4 korda aeglasemalt, ehk 54 sekundiga (hõreda mootoriga gaz 51-le teeks isegi ära kiirendusega).
Kui veelgi vähendada mootori võimsust, siis kuluks mõistliku kiiruse saavutamiseks mitu minutit.
Seni, kuni auto "headust" hinnatakse tippkiiruse ja tõmbe põhjal pole loota väikese töömahuga ökonoomseid autosid.
Põhimõtteliselt suudaks Eesti oludes igat sõiduautot edasi viia 1 silindriline diiselmootor (mis on saadud R4 tükeldamise teel) võimsusega 16 Kwh ja tagada autole maksimaalse kiiruse 110 km/h.
Vajaliku kiirenduse saaks tagada elektrimootoriga, mida laetakse pidurdusenergia ja mootori tühikäigu arvelt.
Kuid kõik hübriidid kasutavad olemasolevaid "ülivõimsaid" mootoreid.
Hübriididest oleks reaalne kasu siis, kui neil oleks "ülinõrgad" 1 silindrilised 16 KWh diiselmootorid - nii oleks linnasõidus kütusekulu ülimalt väike.
Samuti ka auto hind, kuna mootor moodustab väga suure osa auto hinnast.
Aga odavat ja kütusesäästliku autot pole ju kasulik toota.
Kui mootori võimsus suureneb 8 korda, siis auto maksimaalne kiirus tõuseb 2 korda ( 2 astmel 3 on 8).
Kui mootori võimsus langeb 64 korda, siis auto maksimaalne kiirus langeb 4 korda (4 astmel 3 on 64).
Näide 1999 aasta VW Passati kohta:
1) 66 KWh mootoriga on maksimaalne kiirus 184 km/h.
2) 142 KWh mootoriga on maksimaalne kiirus 238 km/h.
Mootori võimsuste erinevus 142/66 = 2,15 korda .... kuupjuur 2,15 = 1,2909 .... 184 km/h x 1,2909 = 238 km/h, ehk arvutustest tuleb täpselt nii nagu tehnilistes andmetes kirjas on.
Kui 66 Kwh mootori asemele panna 16.5 KWh mootor (4 silindriline 1.9 tdi lõigata neljaks ja jääks järgi 0.475 liitriline 1 silindriline 16.5 Kwh mootor), siis oleks mootor 4 korda nõrgem ja kuupjuur 4 = 1,5874 .... ning auto sõidaks 184 / 1,5874 = 116 km/h ja rohkem poleks Eesti oludes vajagi.
Kui aga panna 66 Kwh mootori asemele 3 KWh mootorsae/punnvõrri mootor (nagu oli I ms aegsetel autodel), siis oleks mootor 22 korda nõrgem ja kuupjuur 22 = 2,802 .... ning auto sõidaks 184 km/h / 2,802 = 65.66 km/h.
Seetõttu said kunagi nõrkade mootoritega autod kuidagi 60 km/h sõidetud.
Tuleb rõhutada, et see oleks maksimaallne kiirus, mis saavutatakse mitme minutilise kiirendamise jooksul .... kuid sellisel autol poleks praktiliselt üldse kiirendust (uimane penskar oma tossava Ziguliga saaks ka kiiremini kohalt minema).
Kiirendus on võrdeline mootori võimsuste suhtega.
Kui panna 3 korda nõrgem mootor, siis auto kiirendub 3 korda aeglasemalt.
Kui panna 2 korda võimsam mootor, siis auto kiirendub 2 korda paremini.
Näiteks 66 Kwh Passat kiirendub 0-st 100ni 13.5 sekundiga.
Kuid 1 silindriline 16.5 KWh passat kiirenduks 4 korda aeglasemalt, ehk 54 sekundiga (hõreda mootoriga gaz 51-le teeks isegi ära kiirendusega).
Kui veelgi vähendada mootori võimsust, siis kuluks mõistliku kiiruse saavutamiseks mitu minutit.
Seni, kuni auto "headust" hinnatakse tippkiiruse ja tõmbe põhjal pole loota väikese töömahuga ökonoomseid autosid.
Põhimõtteliselt suudaks Eesti oludes igat sõiduautot edasi viia 1 silindriline diiselmootor (mis on saadud R4 tükeldamise teel) võimsusega 16 Kwh ja tagada autole maksimaalse kiiruse 110 km/h.
Vajaliku kiirenduse saaks tagada elektrimootoriga, mida laetakse pidurdusenergia ja mootori tühikäigu arvelt.
Kuid kõik hübriidid kasutavad olemasolevaid "ülivõimsaid" mootoreid.
Hübriididest oleks reaalne kasu siis, kui neil oleks "ülinõrgad" 1 silindrilised 16 KWh diiselmootorid - nii oleks linnasõidus kütusekulu ülimalt väike.
Samuti ka auto hind, kuna mootor moodustab väga suure osa auto hinnast.
Aga odavat ja kütusesäästliku autot pole ju kasulik toota.