16-10-2008, 16:03 PM
Arutleks argumenteeritult selle üle, kas Haideri juhitud VW Phaethon autot oleks saanud muuta "kaugjuhitavaks" surmarelvaks.
Ligi 10 aastat on olnud kallimates autodes kasutusel CAN-bus nimeline sisevõrk andmete edastamiseks.
Can-bus võib töötada erinevatel kiirustel, maksimum on 1 Mbit/sec.
Andmete edastuseks vajab ta kahte andme kaablit.
Tema eelis on selles, et kõik seadmed võivad korraga andmeid edastada - konfliktid lahendab raudvara automaatselt.
Can-busi esialgne rakendus oli ABS-pidurite ja ESP stabiilsuskontrolli omavaheline andmeside.
Samuti mootorit juhtiva sissepritse kontrolleri andmeside pardaarvutiga.
Hiljem lisandusid aknaklaaside kontrollerid ja muud pardasüsteemid.
1) Paljud arvavad, et ABS pidurid vaid "pehmendavad" järske piduri vajutusi vältides rataste blokeerumist.
Kuid koostöös piduri assistendiga võib ABS ka "suurendada" piduramist (vajutad veidi pidurit, kuid piduri assistent vajutab rohkem).
Samuti "oskab" stabiilsuskontroll ESP vajadusel pidurdada rattaid individuaalselt ilma juhita ja nii auto automaatselt "sirgeks tõmmata".
Ehk piduri pedaali saab vältida, kui pardaarvuti nii "soovib".
2) Veojõu kontrollsüsteem ASR koos püsikiiruse hoidjaga suudab vältida gaasipedaali vajtusi.
Kui libedal jääl vajatada gaasipedaal põhja, siis ei hakka rattad kaapima, kuna ASR võtab automaatselt "gaasi maha".
Püsikiirusega sõites ei pea gaasipedaali üldse vajutama, kuna pardaarvuti juhib mootori pöördeid "ise".
Ehk gaasi pedaali saab vältida, kui pardaarvuti nii "soovib".
3) Rooli võimendit saab elektroonselt juhtida - paljudel uutel autodel on pidurivõimendi õlipump elektrimootori pealt, mida vastavalt vajadusele käivitatakse.
Roolivõimendiga sõitma harjunud inimesed keeravad rooli vaid õrnalt "sõrmedega" - kui aga rooli võim kaob ja rooli tuleb hakta täie jõuga keerama, nagu Moskvitshil siis ollakse võimetud autot juhtima.
Kui rooli võimu saboteerida nii, et ta "võimendaks" vaid ühele poole keeramist, siis saab nii auto tahtlikult teelt välja suunata (teelt välja keerab kergelt - kuid teele tagasi väga raskelt).
4) Paljudel autodel on signalisatsiooni ja immobilaiseri raadiolink ühendatud läbi can-busi pardaarvutiga.
Ehk signalisatsiooni raadiolinki saaks kasutada "kaugjuhtimis puldina" auto juhtimseks - see eeldab muidugi pardaarvuti aju "sorkimist", kuid teeninduses saab selle loetud sekunditega tehtud.
5) Autode pardaarvuti on nagu wifi-ruuter, kus juhtprogramm on ülekirjutatavas EEPROM mälus (käivitamisel loetakse juhtprogramm sekundiga operatiivmällu).
Lisades pardaarvuti juhtprogrammile "viiruse" saab auto panna tegema punktides 1- 4 kirjeldatud tegevusi ja juhtida teda läbi raadiolingi.
Samuti saab lisada käsu, mis vajadusel kustutaks pardaarvuti eeprom mälust "viiruse osa" ja taastaks kõik eelnevad kuupäevad ja kontrollsummad.
Seega on tehniliselt täiesti võimalik luua olukord, kus elektroonikast pungil luksusauto muudetakse "kaugjuhitavaks" surmamasinaks:
a) pardaarvuti paneb gaasi põhja ja blokeerib pidurid.
b) üksikute rataste vähese pidurdamise ja roolivõimu ühesuunalise blokeerimisega aetakse auto teelt välja.
c) üksikute rataste tugeva blokeerimisega keeratakse autol külg ette ja pannakse ta nii üle katuse rulluma.
d) Spidomeetri näit jäetakse seisma "vajalikus kohas".
e) kustutatakse eepromist kõik sabotaazi jäljed - pardaarvutile tehakse restart ja "kõik on korras".
Seega oli tehniliste lahenduste poolest täiesti võimalik korraldada Haiderile poliitmõrv.
Ligi 10 aastat on olnud kallimates autodes kasutusel CAN-bus nimeline sisevõrk andmete edastamiseks.
Can-bus võib töötada erinevatel kiirustel, maksimum on 1 Mbit/sec.
Andmete edastuseks vajab ta kahte andme kaablit.
Tema eelis on selles, et kõik seadmed võivad korraga andmeid edastada - konfliktid lahendab raudvara automaatselt.
Can-busi esialgne rakendus oli ABS-pidurite ja ESP stabiilsuskontrolli omavaheline andmeside.
Samuti mootorit juhtiva sissepritse kontrolleri andmeside pardaarvutiga.
Hiljem lisandusid aknaklaaside kontrollerid ja muud pardasüsteemid.
1) Paljud arvavad, et ABS pidurid vaid "pehmendavad" järske piduri vajutusi vältides rataste blokeerumist.
Kuid koostöös piduri assistendiga võib ABS ka "suurendada" piduramist (vajutad veidi pidurit, kuid piduri assistent vajutab rohkem).
Samuti "oskab" stabiilsuskontroll ESP vajadusel pidurdada rattaid individuaalselt ilma juhita ja nii auto automaatselt "sirgeks tõmmata".
Ehk piduri pedaali saab vältida, kui pardaarvuti nii "soovib".
2) Veojõu kontrollsüsteem ASR koos püsikiiruse hoidjaga suudab vältida gaasipedaali vajtusi.
Kui libedal jääl vajatada gaasipedaal põhja, siis ei hakka rattad kaapima, kuna ASR võtab automaatselt "gaasi maha".
Püsikiirusega sõites ei pea gaasipedaali üldse vajutama, kuna pardaarvuti juhib mootori pöördeid "ise".
Ehk gaasi pedaali saab vältida, kui pardaarvuti nii "soovib".
3) Rooli võimendit saab elektroonselt juhtida - paljudel uutel autodel on pidurivõimendi õlipump elektrimootori pealt, mida vastavalt vajadusele käivitatakse.
Roolivõimendiga sõitma harjunud inimesed keeravad rooli vaid õrnalt "sõrmedega" - kui aga rooli võim kaob ja rooli tuleb hakta täie jõuga keerama, nagu Moskvitshil siis ollakse võimetud autot juhtima.
Kui rooli võimu saboteerida nii, et ta "võimendaks" vaid ühele poole keeramist, siis saab nii auto tahtlikult teelt välja suunata (teelt välja keerab kergelt - kuid teele tagasi väga raskelt).
4) Paljudel autodel on signalisatsiooni ja immobilaiseri raadiolink ühendatud läbi can-busi pardaarvutiga.
Ehk signalisatsiooni raadiolinki saaks kasutada "kaugjuhtimis puldina" auto juhtimseks - see eeldab muidugi pardaarvuti aju "sorkimist", kuid teeninduses saab selle loetud sekunditega tehtud.
5) Autode pardaarvuti on nagu wifi-ruuter, kus juhtprogramm on ülekirjutatavas EEPROM mälus (käivitamisel loetakse juhtprogramm sekundiga operatiivmällu).
Lisades pardaarvuti juhtprogrammile "viiruse" saab auto panna tegema punktides 1- 4 kirjeldatud tegevusi ja juhtida teda läbi raadiolingi.
Samuti saab lisada käsu, mis vajadusel kustutaks pardaarvuti eeprom mälust "viiruse osa" ja taastaks kõik eelnevad kuupäevad ja kontrollsummad.
Seega on tehniliselt täiesti võimalik luua olukord, kus elektroonikast pungil luksusauto muudetakse "kaugjuhitavaks" surmamasinaks:
a) pardaarvuti paneb gaasi põhja ja blokeerib pidurid.
b) üksikute rataste vähese pidurdamise ja roolivõimu ühesuunalise blokeerimisega aetakse auto teelt välja.
c) üksikute rataste tugeva blokeerimisega keeratakse autol külg ette ja pannakse ta nii üle katuse rulluma.
d) Spidomeetri näit jäetakse seisma "vajalikus kohas".
e) kustutatakse eepromist kõik sabotaazi jäljed - pardaarvutile tehakse restart ja "kõik on korras".
Seega oli tehniliste lahenduste poolest täiesti võimalik korraldada Haiderile poliitmõrv.