[Martti]

Kui ta tegeleb ühistranspordi suuremõõtmeliste projektidega, siis tal peaks olema vähemalt küla tasemel globaalne mõtlemine ja ta saab aru, et bussi mass on ikka mitu tonni. Ennekõike peaks tegema endale selgeks ohutusega seonduvad küsimused: buss käitub kurvis natuke teisiti kui Sigull ja kui sul on vastutada keskmiselt 30 inimelu, siis tuleks need asjad enesele eelnevalt selgeks teha.

Ma eeldan tegelikult et nii suurel ühistranpordi huvilisel on D-kat. juhiluba juba taskus, mis tähendab et kodanikul on ka ohtuse ja nõuete kohapealt kõik selge. Kui ei ole, siis tuleks võib olla sellest alustada.

Selgeks võiks ensesele teha ka bussi kütuse kulu, tosoolihulga, õlikoguse, akude amperaazi ja muud parameetrid, mille eest peab otsest raha välja käima. Oluliseks väljaminekuks on ka kindlustus. Enne bussi soetamist võiks juhuslikku kindlustus seltsi teha päringu, kui palju võiks olla keskmise koefitsendiga eraomanikule kuuluva raskekaalu bussi kuumakse. Seda muidugi juhul, kui bussiga sõita soovitakse.

See oligi punkt kuhu ma jõuda tahtsin.
Bussiharrastus(muu sõidukiharrastus samamoodi) algab bussi ostust ja transpordist parklasse või garaaþi, edasi tekivad mõted et liikluskindlustus on üle mõistuse kallis. Seejärel avastab et tuled ei tööta korralikult ja siis et ilukilbid on roostes!!
Kui tehete järjekord on vale, siis ei saa tulemus mitte kuidagi õige tulla. Vaadake mis pidi tahate, või hõõruge kasvõi ilukilpidelt rooste maha ja uus värv peal või tuleklemmidelt oksiid maha kui muidu aru ei saa. Ja ikkagi pole tulemus õige, kui mõne aasta pärast selgub et buss on vaja algosadeks võtta.
Kütusekulu on tõenäoliselt üks viimaseid mida vaadata, kui just igapäevaselt sõitma ei kavatse hakata, 25-40liitrit ei tohiks ju üle mõistuse olla, madalama piiri sisse jääb ju isegi Hummer, ega siis vanabussi omanik Hummeri omanikust madalam ole...

Mina olen enneaegse ja projekti tasemel hõiskamise poolt. Internetis liigub ringi igasugu tegelasi, kelledest mingi protsent on täiesti normaalsed inimesed ja bussiehitusega seonduva teadmise juures on avalikul projekti ehitamisel pisut kasu siiski olnud. Loomulikult ei tule keegi musta tööd ära tegema, aga mõningaid näpunaiteid saab igastahes kasutada küll. Kui need näpunäited kujunevad ideeks keevitada bussile uus karkass, siis muidugi on nende väärtus kaheldav, aga mõelda võiks selle üle ikkagi. Pärast vigu varjata või parandada läheb oluliselt kallimaks.

Praegu liigub jah karvaseid ja sulelisi, arvatavasti iga ala pealt, leia ainult õige vana kes mustema töö ära teeb hea hinnaga(päris tõsiselt, ilma naljata), MASU ju ikkagi...