[Martti]

Miks?
Ei tea, tähendab ei teadnud miks?, aga ma võtsin mõtlemisaja ja tegin bussiga ühe 500km sõidu eestimaal, et selle üle järele mõelda.
Minult on varem ka küsitud miks? ühe tegevuse kohta, ja kuna ma hetkega põhjendust ei leidnud, ei tegelenud selle alaga aktiivselt, kuni miks? oli selge.

Aga ma alustan kaugemalt.
Ma olen bussidega reisijana iseseisvalt sõitnud juba 5 eluaastast alates, esimene sõit 1992 aastal endise Vihuri Ikarusega liinil Savala-Maidla-Kiviõli-Tallinn, piletiraha ma muidgi ei maksnud, sest juht ja firmaomanik oli vanemate tuttav, aga see selleks.
Peale selle olen reisinud igasugustes bussides, alustades Kubanist lõpetades 15m Bova-ga. Näinud igasuguseid inimesi, väga palju "tsirkust" ja "muud"...
Eredamad näited:

1990. aastate lõppus lühike sõit PAZ-iga, kuhu inimesi suruti niipalju, et uksedki ei läinud kinni. Suurema mnt. pealt jätkus sõit juba lääne pikamaabussiga, mis suruti inimesi samuti täis, ja pidi veel teisele ringilegi minema...

Bussijuht hindas Tallinnas valesti kurvi raadiust või oma sõiduoskust, lähendes kurvile liiga suurel kiirusel, kuna kurv oli pikk ja kiirust üleliia, siis kaldus buss nii seni, kuni oli ületanud vastasuunavööndi ja juba tee ääres kruusal(kraav oli ootamas). Ma olen päris kindel et juht "kallutas" seal kurvis ja oleks põlve ka maha pannud, kui see vaid võimalik oleks olnud. Reisijad igatahes "kallutasid".

Või talveõhtul, kui buss oli Virumaalt startinud ja sõitis pimedal maanteel 110km/h ning vibama hakkas, see oli esimene kord, kui mul hirm peale tuli.

Järgmine juhus kui oli asja "eestimaa nurgavalda", kus saavad kokku kolme riigi piirid. Eelviimases peatuses viskas juht korra pilgu peeglisse, vaatas et ainult üks reisija ongi jäänud, otsustas teha vähe kiiremat sõitu. Ma usun et mul on elu lõpuni meeles, kuidas kahe käega tuli esimesest istmest kinni hoida, et mitte istmelt minema lennata(päris tõsiselt!). Ma usun et selle bussiga oleks saanud maja ette ka, sest jäänud oli ainult 15km ja lõpp-peatuses juhilt küsima minnes:"Kas see ongi ..... peatus?", tuli vastus:"Kuhu sa minna tahad?" Natuke kahetsen, et ei öeldnud oma sihtpunkti... Aga juhile hindeks "tugev viis" kiirete kurvide, tõusude ja languste eest, sest sellist sõitu sellise raha eest saab väga harva. Soovitan kõigile bussiharrastajatele.

Üks bussiromantika saarel. Bussijaamas veeres ette ehtne linnaliini buss, tegemist oli koolibussi ringiga, aga kuna ma kaardil näpuga järge ei ajanud, siis ühel hetkel enne sihtkohta jõudmist pööras juht bussi kruusateele. Kui ma järgmisel hetkel kaarti hakkasin otsima, et jõuda selgusele, kuhu poole sõit läheb, läks tee veel kitsamaks. Oli kevad, 15cm lund just sulanud ja teehöövel oma tööd tegemas käinud. Tee oli igatahes selline, kui juht parempoolset pedaali vajutas, siis oli tunda kuidas rattad tühjalt käivad ja buss vaevaliselt edasi roomas, kohati oli muda 10-15cm!! Vähe sellest, tee läks järjest kitsamaks, juba nii kitsaks et vastutulev auto oleks pidanud tagurdama, kõrvalt polnud lihtsalt võimalik ruumi juurde haugata, sest pinnavesi oli teest 30cm madalam ja merelevaade oli juba garanteeritud, ainult vastu akent loksuv laine oli maksmumist puudu...

Nägin 2005. aasta suvel, kuidas reisijaid täis bussi peale kaks reisijat ei soovinudki tulla, vaid läksid koos pagasiga pagasnikusse...

Ja kes oleks võinud arvata et hiljutine, 500km pikune(edasi-tagasi) bussireis saab olema kõige kiirem ja musikaalsem üldse. Nii kiire oli, et ma teist korda elus kinnitasin bussis turvavöö, sihtpunkti jõudsime 37 minutit varem...(ajavõit tuli viimase 140km-ga)

Lugupeetud Väravamehaanik, Coger ja Kuban, Teie miks? vastused on väga sisukad ja informatiivsed, samas "hetke emotsiooniajel" võib teha ka väga valesid otsuseid(või lausa öelda lolluseid), ja mul on hea meel, et Teie olete teinud õiged otsused ja need edukalt ellu viinud. Kahetseda pole midagi vaja, aktiivselt on vaja tegutseda ja pühenduda.

Omalt poolt lisaks miks? alla "Ekstreemne bussisõit" nagu sissejuhatusest juba selgus, olen kõike seda reisijana juba kogenud, siis oleks aeg juhina ka proovida. Ja bussiga rallit(kasvõi "Kahurikuul"-i Eesti moodi) sõita, miks mitte? Aga see on juba teine teema, enne teeme ikka bussid korda ja siis hakkame "kuulitama."

Kui aga eraisik harrastab ühistransporti, siis arvatavasti saab selle aluseks olla mingid emotsioonid ja mingi huvi ühistranspordi ajaloo vastu. Ehk siis oluline on just harrastada Eesti tehnikaajaloole olulisi eksponaate. Kui need on kogu Eestile olulised eksponaadid, siis tuleks ikkagi kaasata suuremat hulka eestlasi ja miks mitte ka Kultuurkapitali.

Kas Sa isiklikult ja siiralt usud seda Kultuurkapitali ideed? Jätame korraks kõrvale, et praegu on raske aeg, sest isegi heal ajal ei liikunud tehnikamuusemi rajamise jaoks raha, oli ainult idee. Ehk siis kui Sina, Edr või Albu taastate oma bussid "kõhu kõrvalt", seejärel lähete ja teete Kultuurkapitalile taotluse, et saada mingi eksponeerimispind või kuiv ja ventileeritav hoiuruum, siis tõenöoliselt saate sealt vastu näppe või "toetava sõna". Tähtis polegi see, kas taastatud buss omab rolli Eesti või Rootsi tehnikaajaloos, lihtsalt Eestis pole riikliku tahet Teid aidata, olgu see sõnadega suurte asjade tegemine siis pollitiline otsus või demagoogia, suurt vahet ei olegi ju? KUMU tehti ju ka suure kisa saatel ja suure rahaga, et saada "kultuuripunkt" teiste kultuuririikide käest? Tehnikamuusemi jaoks oli planeeritud näruselt vähe raha, 1/7KUMU hinnast, siis selle raha eest saab tõenäoliselt 1/7 KUMU pinnast(võib olla natuke rohkem, kõik oleneb asukohast ja hoonest, kui mingit disainiimet tegema ei hakkata, siis saab ka rohkem). Mida siis sinna pinnale mahutada, Volvo, Ikarus ja Laz, juba ruumipuudus? Volga, Pobeda, Zim, Tsaika, paar Estonia Vormelit veel pressida ja ongi sein ees? Minu arvates on naiivne midagi oodata riigilt, kui seda pole seniajani tehtud, ainuke variant on eraalgatuslik(MTÜ?) muuseum. Kui tahad et midagi tehtud saaks, pead seda tegema ise, tundub et isegi tehnikamuuseumi peab "kultuuriigis" "ise" tegema.

Kui on ikkagi plaanis minna mitmekesi sõitma (selleks ju buss ongi välja mõeldud), siis võiks seda ka ehitada ühisprojektina. Nii on kergem jagada majandusraskusi ja rohket töömahtu. Kasumiahnuses pole mõtet küll sõpru bussiehituse juurest eemale tõugata, KASUMIT EI TULE. Vähemalt ühe elu jooksul küll mitte. Mina sain keeruliste valemite tulemusega vanaaegse raskebussi kilomeetrihinnaks 20 krooni. Tutvuge näiteks Hansabussi hinnapakkumistega ja olete juba eos aru saanud, et pole mõtet poole kallima hinnaga üksipäini maanteel kruiisida. Kui palju võiks miljoni elaniku seas olla neid, kes oleksid nõus vanaaegse bussiga reisimise eest maksma ja seda kõike mitu korda järjest, et mingilgi määral kulusid katta.

Kui väga suur saladus ei ole, siis võiksid siin keerulised valemid lahti kirjutada.
Kas 20eek/km on taastamise hind(edaspidi bussi hind), hoolduskulud ja kütus? Bussil peaks keskmine kütusekulu olema u. 3-4eek/km.
Sellisel juhul tuleb ju uue sõiduautoga ka päris korralik kilomeetri hind, mitte 1eek või alla selle kilomeetri eest, aga selle peale vist ei mõelda, sest igapäeva autol on peamiseks kuluks kütus, mitte hooldus, liisingumakse või kohe välja ostmine? Esimene kilomeeter on kõige kallim, edaspidi tarbides läheb odavamaks...