[sysi]

Aga pajataks siis veel ralli teises pooles olnud uskumatu seikluse. Nimelt enne vändrat oli teelõik mis oli täiesti kinni tuisanud ning sõiduauto pöörasid seal ringi, meie siiski tungisime sealt hangedest läbi.

Usun, et räägime nüüd samast kohast. Naiste Volga ronis sealt ilma abiahenditeta läbi. Sinine Volvo nr 244 läks ka sealt lumekettidega probleemivabalt läbi.

Vot ei oska öelda sel momendil ei olnud meie ees ühtegi jälge mis oleks viidanud, et sealt keegi läinud oleks, vb oli sealt nii palju varem mindud et jäljed olid kinni tuisanud. Õhtul oli ka kuulda, et olevat üks villistest ka seal kinni olnud.

Ma miskipärast arvan, et meie olime viimased üherattaveolised (muidugi vb ka mitte) kes sealt (teisel katsel) läbi sai. Esimesel katsel saime ikka munadeni lumme sõidetud ja abivalmis tõukava jõu ja juba eelmises postituses nimetatud tõmbava jõu (ekipaazh 73) abil saime välja. Siis 3 dzhiibi järel hakkasime läbi sealt minema, kui mingi kaasaegne Seat ei-tea-kust vahele ilmus ja ennast kinni sõitis. Taaskord tuli appi üks UAZikutest. Kuna meid oli seal 5-6 autot ehk, jäid ka minu ja dzhiipide vahel läinud autod uuesti kinni. Ja selle 5 minutiga, mis me ootasime keset seda lõiku seal, tuiskas tee uuesti pea nii täis, et jälgi polnud näha. Selle aja jooksul ei ilmunud meie taha rohkem ühtegi vanasõidukit. See oli omamoodi ekstreemne koht tõesti. Mul oli kapotiall lund täpselt mootoriploki ülemise piiriga tasa, laadimist polnud ja akut polnud näha
Me olime seal täpselt pimeda saabudes.