22-09-2010, 11:11 AM
(22-09-2010, 09:15 AM)Vana7 Kirjutas: Ilmselt on paljud kuulnud kinnijooksnud mootori kohta tänapäevalgi,et "lasi kepsud kotti".Sellel fraasil on oma täiesti tõsimeelne ajalugu.Ma ei tea ,millised olid kepsusaaled SHTZ-l või NATI-l,kuid Universalil saaled kui sellised puudusid.Nimelt on kepsu pea katteks valatud babiidikiht,mida siis enne mootorisse paigaldamist mõõtu treiti.Treimistööd polnud tol ajal ilmselt eriti täpsed,sest kepsude väntvõlliga sobitamisel neid liugpindu veel kohapeal shaaberdati ning lõtk reguleeriti parajaks õhukesest vaskplekist peilide abil,mis pandi kepsupea ja selle kaane vahele.
Töötamise käigus tuli iga päev vähemalt korra mootori vasakul küljel olevad luugid avada(lihtsuse mõttes kinnitusid need ühe liblikmutriga) ja kepsusid püüda loksutada.Kui ilmnes lubatust suurem lõtk,sai selle parajaks reguleeria peilide eemaldamise teel samade luukide kaudu.
Kui peile,mida eemaldada,enam polnud või pideva ülekoormuse tõttu babiidikiht välja sulas,tuligi kepsud välja võtta ja neile MTJ-i uut babiidikihti valama minna.Selline mootori remont toimus tavaliselt põlluservas või paremal juhul koduhoovis.Kepsud võeti kotiga õlale ja vantsiti kümmekond kilomeetrit MTJ-ini.
Sealt siis fraas:"Kepsud kotti ja emtejotti".
Ma arvan seda,et päris iga päev ei tulnud neid kepse reguleerida,vast algul sissetöötamise aegu.Või tõesti siis, kui väntvõll hirmsasti ellipsis oli.Kindlasti võis seda asja mõjutada babiidi kvaliteet ja meistri oskused.Kui ikka babiiti kümme korda üles sulatad,ei tule head nahka.Paremad ained põlevad välja.Valamise kvaliteet,saaberdamisoskus,need kõik mõjutavad asja.Kui saale kehvasti-valesti saaberdatud,siis muidugi natukese aja pärast tekib lõtk.Siis võetakse peiliplekke vahelt välja ja sõit läheb edasi.Lõpuks töö käigus võib väntvõll tööpinna ka korralikuks lihvida.Sellepärast ongi hea nende luukide kaudu asju ajada.Saad lõtke katsuda ja asi koguaeg kontrolli all.