[Väravamehaanik]

Kuna tegu on ilmselt viimase Tartu tehase kapremondiga aastal 1992, siis on ilmselt kõige õigem taastada see buss viimase kapremondi võtmes. Siis peaks ajalugu olema kõige vähemal viisil väärkoheldud. Viimane remont oli muidugi üsna pervertne, lapid on kerele paigaldatud isepuuruvatega. Seega kontseptsiooniks oleks vast ikka veidi korrektsem buss taastada. Kuna mul pole kunagi elus vedanud ja sellist loteriivõitu, nagu Lokuta Enol, pole mulle jätkunud, siis tuleb kogu buss lahutada molekulideks ja restaureerida kõik detailid. Seisukord on muidugi võrdlemisi kehv, aga komplektsus on lootustandev. Minu meelest on hullemaid TA busse Eestis, mõnest on ainult katus järgi.

Omandisuhete pärast mina ei muretse ja midagi hauda kaasa võtta ei kavatse. Isegi oma tütreid ei kavatse endale jätta. Mina naudin hetke ja TA bussi slepis vedamine on ka piisavalt lahe hetk, mida nautida. Eeldatavasti on selle hingeelu tundma õppimine veel nauditavam. Kui leidub teisigi sõpru, kes oskavad hinnata kvaliteetseid vanatehnikahetki, siis on elada väga mõnus.