[vanakaru]

Toomas Paalvelt helistas, kui korraldasin parkimist, et midagi kahtlast on müüdavana plekkangaari juures. Hakkasin otsima asendajat. Samal hetkel sõitis liiklusmärkide kohustuslik sõidusuund paremale, millele järgnes lisaks veel "telliskivi" ehk teiste sõnadega liiklus korraldus oli puust ette tehtud ja punaseks värvitud, otse limusiin. Peatasin ja teatasin konkreetselt:"nazad!". Samal ajal oli üks üsna uus mersu parkinud peatuskeelu märgi piirkonda. Mersu Suur Juht koos abikaasaga ilmus välja. Küsisin: " Miks pargite peatuskeelu märgi piirkonnas?" Vastus:" Polnud sellist liilkusmärki veel välja pandud, kui tulime vara hommikul!" Vastasin: "Märgid panin ise üles õhtul kella kümne ajal ja rohkem pole see vaidluse teema." Ära sõitsid. Samal ajal tulid laadaplatsilt kaks leedu kodaniku kandes enda vahel kangesti tuttavat tehnikat. Südames pistis nagu kunagi nooruses sõbratar peol olles teatas, et läheb sõbranna sünnipäevale ja hiljem üksi koju minnes nägin juhuslikult kuidas ta suudles tänava nurgal mingi kutiga. Muidugi ei seganud neid. Saatus hoidis mind valetava ja petva naisterahva eest. Seekord aga võtsin leedukatega jutu üles. Nad olid ostnud Eesti tehnika ajaloole olulise Kristjan Saare jalgrattatehase kerge mootorjalgratta raam nr. 137. Jõuallikana kasutati Sahcs 98cc kahetaktilist mootorit. Segadust võis tekitada esimese ratta peale monteeritud MAW mootor, mis tavaliselt on jalgratta tagumisele rattale kinnitatud ja ÖWA bensupaak. Raam ise oli vabriku värvis säilinud. Originaalid old poritiivad, raam.rattad, vändad, esimene hammasratas ja esikahvel. Puudu olid bensiinipaak, Sahcs 98cc mootor, keti kaitsed ja leistang polnud orginaal. Ostjad olid "TRAKU CARS MUZIEJUS" esindajad. Müügihind 600 eurot.Selline pühapäevane pärlite lugu!