07-09-2015, 18:34 PM
Umm-ile veidi raietest ja metsamajanduskavadest.
Igasuguse majandustegevuse aluseks metsas on takseerkirjeldus. Ilma selleta ei saa raietöid teha. Erand kehtib pisikeste tükkide puhul ja kuni 20 tm raiel kinnisasja kohta aastas. Kava on nüüd selline dokument, millega takseeritakse mets ära, ehk Metsaregistrisse laetakse üles metsa takseerkirjeldus koos kaardiga ning omanikule antakse takseerkirjeldus koos soovitustega metsa majandamiseks. See, mida taksaator seal kavas soovitab, ei puutu asjatundliku metsamehe korral asjasse. Tegelikult asjatundlik metsamees ei telligi kava, vaid palja takseeri. Nüüd seadust tundes saab ise vajalikud kogused välja arvutada, mida metsast lõigata annab. Kas tasub, peab kogenud metsamees ise oma silmaga otsustama. See, kui palju ja mida mis raieliigiga on võimalik raiuda, on sätestatud metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas. Võib täiesti nii olla, et kavas on soovitatud näiteks harvendust või aegjärkset, aga mina teen seal hoopis lageraie. Teatise väljastab Keskkonnaamet, tehes seda takseerandmete põhjal. Kui andmed võimaldavad vastavalt metsaseadusele lageraiet, siis see luba ka väljastatakse. Selles suhtes on jah kava vaid soovitus taksaatori poolt ning ei ole tingimata vajalik.
Nüüd tehnikast. Olen oma noorele elueale vaatamata küllalt palju ka mootorsaega metsa teinud. Eks ta nii on, et kõige kasulikum oleks metsa lõigata ise saega ja oma kaikavankriga välja vedada (sest selle remont on lihtne ja odav ning pealekauba piisab enamasti remondis keevituselektroodidest). Russimeest küla pealt tellida kindlasti odavam ei ole. See kaikavanker küll laguneb ja on tihti kapriisne, aga ta on tõesti odav ülal pidada ning oma töö teeb ta ilusti ära kah. Teine asi on harveriga. Selle remont on ääretult kulukas ja hetkel ei saa tõesti rääkida sellest, et raie omahind konkureeriks saega lõikamisega. Aga soov on ta selliseks pilliks ikkagi valmis ehitada, et piisava mahu korral on sellega võimalik lõigata samade kuludega või odavamaltki kui mootorsaega.
Igasuguse majandustegevuse aluseks metsas on takseerkirjeldus. Ilma selleta ei saa raietöid teha. Erand kehtib pisikeste tükkide puhul ja kuni 20 tm raiel kinnisasja kohta aastas. Kava on nüüd selline dokument, millega takseeritakse mets ära, ehk Metsaregistrisse laetakse üles metsa takseerkirjeldus koos kaardiga ning omanikule antakse takseerkirjeldus koos soovitustega metsa majandamiseks. See, mida taksaator seal kavas soovitab, ei puutu asjatundliku metsamehe korral asjasse. Tegelikult asjatundlik metsamees ei telligi kava, vaid palja takseeri. Nüüd seadust tundes saab ise vajalikud kogused välja arvutada, mida metsast lõigata annab. Kas tasub, peab kogenud metsamees ise oma silmaga otsustama. See, kui palju ja mida mis raieliigiga on võimalik raiuda, on sätestatud metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas. Võib täiesti nii olla, et kavas on soovitatud näiteks harvendust või aegjärkset, aga mina teen seal hoopis lageraie. Teatise väljastab Keskkonnaamet, tehes seda takseerandmete põhjal. Kui andmed võimaldavad vastavalt metsaseadusele lageraiet, siis see luba ka väljastatakse. Selles suhtes on jah kava vaid soovitus taksaatori poolt ning ei ole tingimata vajalik.
Nüüd tehnikast. Olen oma noorele elueale vaatamata küllalt palju ka mootorsaega metsa teinud. Eks ta nii on, et kõige kasulikum oleks metsa lõigata ise saega ja oma kaikavankriga välja vedada (sest selle remont on lihtne ja odav ning pealekauba piisab enamasti remondis keevituselektroodidest). Russimeest küla pealt tellida kindlasti odavam ei ole. See kaikavanker küll laguneb ja on tihti kapriisne, aga ta on tõesti odav ülal pidada ning oma töö teeb ta ilusti ära kah. Teine asi on harveriga. Selle remont on ääretult kulukas ja hetkel ei saa tõesti rääkida sellest, et raie omahind konkureeriks saega lõikamisega. Aga soov on ta selliseks pilliks ikkagi valmis ehitada, et piisava mahu korral on sellega võimalik lõigata samade kuludega või odavamaltki kui mootorsaega.