[motamees]

Olen ka ühe suve olnud rabas traktoristi praktikal. Mulle anti DT75. No oli aeg. Elasime ju sealsamas tööliste majas. Ka ööseti sai tööd tehtud ja tuletõrje valves oldud.
Päeval tööd tehes kuumenes traktor igast otsast väga üle. Jalgu toetasin kabiini põrandale (käigukast) kordamööda. Muidu ei kannatanud palavust välja.
Tööpiirkonda sõitmiseks sai tökk maad soolomasinaga vuratud. Leidsin ükskord teepelt ühe pehme augu. Sõitsin muidugi sealt läbi. Esimest korda polnud huvitav, ots kohe ringi ja tagasi. Nii sai mülkast neli viis korda laäbi, kuni viimasel korral viskas just välja jõudmisel lindi tagatähikust üle. Ja nii see tarktor uppuma hakkas, edasi tagsi nõksutades. Viimaks oli roomiku osa kõik maa sees. Läksin siis kaugemale traktorit appi (prigadir freesis seal turvast) kutsuma. Ütlesin, et juhtusin mülka peale ja vajusin sisse. Tema muidugi irvitas ja rääkis midagi rehast ja lollist, kes mitu korda kogematta rehale astus.
Tulevalves olles hakkas vastu hommikut juba kole igav. Mul oli traktoril taga just selline veepütt (eelneval pildil), mille pump sai käitamist jõuvõtuvõllilt. Tahtsin siis vaadata, kui kaugele suudab vett pritsida. Loomulikult olin ma tark ja võtsin vooliku vahelt ära. Pihusti käis otse pumba otsa. No oli ikke vägev juga. Tasapisi pöördeid tõstes läks juga ikke kaugemale. Lõpuks käis ilge pauk ja ... ma mõtlesi, et mootor lendas tükkideks. Auru oli kõik kohad täis ... tegelikult lendas veepumba korpus lõhki. Viisin siis püti töökoja juurde ja hommikul kandsin mehhaanikule ette, et auna kustutamisel läks pump äkki katki ...
Pulli pärst sai lastud trakatsiga risti üle kuivenduskraavide. Jube mõnus oli, kui tagumine ots kraavi kukub. Kunagi ei teadnud, kas veab välja, või kukub seliti. Esimese korra ei julgenud kuidagi sõita. Kui maigu suhu sain ei saanud enam pidama...
Mingi nädalavahetus (ülemad kõik kodus) nägime, et kaugemal raba põleb. Otsustasime ühe teise praktikandiga vaatama minna. Muidugi ereldi traktoritega. Kraavid ja mülkad, ega kohapeal midagi näha polnudki, kraavid ja mülkad ja tagasi olimegi. Esmaspäeva hommikul mehhaanik küsib, et kuidas tulekahju oli? Mõtlesime, et kuidas ta teab ja kes kaebas? Väljendasime ka seda kuidagi. Seepeale näitas ta traktori esimese raskuse peale, kus oli suur kuhi savi. Meie töötsoonis savi polnud. Siis pidas ta ka pika loengu rabatulekahjude iseloomust ja kuidas lihtsalt sileda maa pealt traktorid ära kaovad, kuna alt on kõik tühjaks põlenud...
Sellest ajast olen ka seljahädadega kimpus. Tõstsin kaarutit taha haakides selja ära.