[Vana7]

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean alustama sellest,et kaardilugeja Maret aevastas reede õhtul korduvalt ja nii kõvasti,et kass tõmbas kohutava küüru selga ja pages teise korruse ülemisele trepiastmele.Rallipäeva hommikuks oli kardetud tulemus käes - palavik 39 ja sellise kuumaga talverallit ei sõideta.Aga ega sellepärast saa minemata jätta.Viskasin nimekirjale kiire pilgu ning selgus,et pea pooltes autodes sõidab 3 - 6 rallitajat,kelle hulgast õnnestub kindla peale mõni kaardilugejaks kaubelda.Igaks juhuks tund planeeritust varem Türi poole teele ja kohale jõudsin parajasti selleks ajaks,kui esimesed suured veoautod startisid.
Esimene värbamiskatse tõi puhta nulli,sest seltskond väitis,et peale enda ekipaazi kaardilugeja ei jaga mitte keegi sellest asjast ööd ega mütsi,aga enda kaardilugejat ei raatsi kah nagu ära anda.Teine katse andis tulemuse, et "meil on viis viina, korvitäis head sakummi ja palju õlut,kui sa nüüd ühe meist ära viid,peavad teised "tema töö" ka ära tegema ja tulemused võivad sel moel õhtuks olla ettearvamatud". Alles seejärel märkasin,et nende dziibil oli suurte tähtedega kiri VIIS VIINAST.
Peale kolmandat ebaõnnestunud värbamiskatset,mille käigus pakkusin vastutasuks 0,7 liitrit Wiskit Tullamore D.E.W. lõin pihuga ja otsustasin üksi rajale söösta.Eestimaa ju nii väike ja juhul, kui peaksin ära eksima,siis leian mingil moel ikkagi lõunasöögikoha Karksi-Nuias või jõuan õhtuks Pärnu(kurat,oleks siis teadnud,et vahepeal ka Lätti satume, oleksin veel proovinud kedagi kubelda).
Esimene kiiruskatse oli mul kodus video abil kenasti pähe õpitud ja hoiatus, et aukudes võib eriti mosse korralikult ära lõhkuda ajendas künka otsas hoo maha võtma.Tegelikult polnud seal hullu midagi ja oleks võinud täiega üle aukude lennata.
Ning seejärel rajale.Sirgematel lõikudel võtsin kõrvalistmelt legendi, jätsin paar järgmist punkti meelde, vasaku silmaga jälgisin teed ja parema silmaga tripmeetrit - ei tea, kas seetõttu võin nüüd kõõrdsilmseks jääda.Kõik klappis suurepäraselt,kuid KP-des kulus palju aega ning selle tagasivõitmiseks tuli kihutada nii,et kogu ralli oli minu jaoks üks pikk kiiruskatse.Aga põnev oli - suurepärane ilm, mõnusalt lumised talveteed, mootor kräunus kurjalt ja jäiseks sõidetud kurve sai enamuses läbitud külg ees nii et päris palju kordi kraapis tagastnge teeäärset lumevalli.Paar ohtlikku momenti oli ka.Ühe metsavahelise kurvi taga tuli vastu täislastis metaveoauto ja tegi seda üsna keset teed.Üks meist pidi teed andma.Kuna metsapull ei soovinud seda teha,tõmbasin parempoolsete ratastega lumevalli ja üllatus, üllatus - see kandis nii,et panin täie lauluga edasi.Aga ühes kurvis oskasin ikkagi kenasti lumevalli parkida."Lilleke, kuis sa seia sattusid?", esitas järgijõudnud seltskond huvitava küsimuse ja lahked abikäed lükkasid Mosserschmiti teele tagasi ning kiiruskatse jätkus veel suurema hooga.
Peale lõunat siis see "kalaroots",millest ma ei jaganud mitte muhvigi.Olukorra lahendamiseks haakisin "Kõrberebasele" sappa, sest selles sõitsid minu meelest noored targad mehed.Ühes kohas pööras "jänes" paremale kõrvalteele ja jäi seisma ilmselt selleks,et legendi uurida.Pöörasin minagi seda kalaluud mitu korda ülespidi ja alaspidi, aga ikkagi ei saanud midagi aru.Samal ajal panid kaks järgijõudnud autot uljalt mööda peateed otse edasi ning tegin otsuse "jänest"vahetada.Järgmises KP-s saingi nendele järele ja järsku - Läti piir."No nüüd läheb vist küll sõit Ümera poole", mõtlesin endamisi ja hakkasin juba jänesevahetust kahetsema,aga pilk pildile näitas,et tulebki vahepeal lõunanaabritel külas käia.Aga sellest kalaluukerest ei saa ma siiamaani aru.
Viimase "vasakule,paremale"etapi ajal saabus pimedus,sest startisin ju üsna nimekirja lõpus.Ei ma näinud enam ei legendi lugeda ega tripmeetrit vahtida ning seetõttu olin sunnitud oma tuledega tagant pimestama seda rallit sõitnud uuema tüübi Volgat.Ühes kohas magasin parempöörde maha ning Volga sai kilomeetrise edumaa.Oli vaja järele jõuda.Lapats põrandasse kinni kuni äkki järsk vasakkurv ja teeääres suur puu."No nii,siia puu kaissu ma nüüd jään"vilksas kiirelt mõte,kuid lumevall päästis ja puust jäi puudu mõnikümmend sentimeetrit.Huvitaval kombel suutis mosse end vallist iseseisvalt läbi kraapida ning varsti olin jälle Volgal sabas.
Edasi läks nagu lepase reega - lõpu KP-s kingiti shampus,Pärnus esimese asjana poodi "Eluvesi",maitsev õhtusöök ja pidu kella kaheni. Mind küll ei häirinud linnarahvas mitte põrmugi.
Veelkord suured tänud Priidule ja tema meeskonnale.Jätkugu Teil tahet ja jõudu järgmise talveralli korraldamiseks.
Superilus nädalavahetus oli.
PS.Tänasel kojusõidul sai ka pisut nalja.Nimelt otsustasin möödasõidul Mõisaküla teeristis tankida."kus sina siis niikaua seiklesid?"küsis tanklatädi imestunult"teised rallikad sõitsid juba eile siit mööda".