16-11-2015, 17:33 PM
Üks projektike on jälle tegemises. Juttude kohaselt oli Konstantin Spirkal veel üks auto, mille ta oli tükkideks võtnud ja peitis hoolega. Mõned aastad tagasi ilmus see masin või õigemini osa masina tükke välja. Kui alguses sai ostetud see rauahunnik varuosadeks, siis juppe revideerides selgus, et olemas oli kriitiline mass üsna haruldasest 1938. aasta DKW F7 2-kohalisest masinast. Tüüpilised kaduvad osad nagu tuled, armatuurlaud, istmed, katusekonstruktsioon, kellad ja lülitid olid muidugi kaduma läinud, kuid üht-teist on ikkagi senise 20. aastaga DKW-d harrastades ka kokku kogutud. Kui saime ka Saksamaalt vajalikku oskusteabe kere puitsõrestiku taastamiseks, siis sai töö ette võetud. Tegemist on nimelt väga lühikest aega toodetud DKW F7 kahekohalise masinaga, mis asendas siingi teemas varem kajastatud DKW F5 kahekohalist masinat. Kuna aga Wachsmuthi keretehas ei suutnud keresid piisava kiirusega toota ning läks 1938. aasta juulis sootuks pankrotti, siis ongi sellise kerega masinaid valmistatud vaid 251. Edasi toodeti 2-kohalisi keresid juba Baur´i tehases, kuid sellega kaasnes ka nn väike kohendus kerekujus.
Selline on auto 1938. aasta reklaampiltidel. Jõuallikaks ikka sama 700 cm3 kahetaktiline 2-silindriline bensiinimootor.
Kuna pildid räägivad rohkem, siis paar pilti sellest, mis seisus oli masin ja kuhu tänaseks jõutud on.
Selline oli algus. Puitsõrestikust olid alles vaid üksikud tükid.
Alustasime ustest, kuna neil on kindel kuju ja vorm. Kuna puitsõrestik on nagunii käsitöö, siis kuni 1 cm piirides olid kered ka tehasest valmides erinevad. Ca 25 cm alumist äärt ning puitsõrestik on uus.
Järgmiseks valmistasime puitdetailid esitorpeedole, kuna vana puitsõrestik oli mõttelises osas olemas. Selle järgi sai valmistatud puitdetailid. Alumine 25cm on siingi hävinenud. Tagaosa on sarnane F5 mudeliga, mistõttu ootasime oskusteavet ja näidist Saksamaalt, kus parasjagu valmistati puitsõrestikku 1935. aasta F5 2-kohalisele masinale.
Järgmine samm oli põranda valmistamine, mis kõigil F7 mudelitel on samasugune.
Põranda külge ehitasime tagumised tiivakoopad. Siin on samasugune tehnoloogia nagu kinnistel autodel. Hiljem hakati porikoopaid ning ristvedruga tagasilla pealset osa valmistama metallist, kuid siin on kõik puust.
Käesolevaks ajaks oleme jõudnud enam-vähem valmis tagaosa puitsõrestikuga. Vaikselt sobitame juba katusesõrestikku.
Enne plekiga katmist tuleb porikoobastele ääred, kuna poritiib kinnitub keskelt kruvidega, aga ei ole kandiline. Seetõttu tuleb koopaäärtele liimida liistud, mis tasandavad tiivakoopa ja poritiiva vahele jääva 8-10 mm prao. Tegemisel on veel uste lävepakud, mis on samuti puust ja kaetud plekiga.
Vihjed Eestimaal vedelevatest DKW osadest on endiselt teretulnud. Ära häbene teada anda, just Sinu info võib olla abiks auto elluäratamisel. Kaks masinat on juba kõigile rõõmuks Eestimaal ringi popsumas.
Selline on auto 1938. aasta reklaampiltidel. Jõuallikaks ikka sama 700 cm3 kahetaktiline 2-silindriline bensiinimootor.
Kuna pildid räägivad rohkem, siis paar pilti sellest, mis seisus oli masin ja kuhu tänaseks jõutud on.
Selline oli algus. Puitsõrestikust olid alles vaid üksikud tükid.
Alustasime ustest, kuna neil on kindel kuju ja vorm. Kuna puitsõrestik on nagunii käsitöö, siis kuni 1 cm piirides olid kered ka tehasest valmides erinevad. Ca 25 cm alumist äärt ning puitsõrestik on uus.
Järgmiseks valmistasime puitdetailid esitorpeedole, kuna vana puitsõrestik oli mõttelises osas olemas. Selle järgi sai valmistatud puitdetailid. Alumine 25cm on siingi hävinenud. Tagaosa on sarnane F5 mudeliga, mistõttu ootasime oskusteavet ja näidist Saksamaalt, kus parasjagu valmistati puitsõrestikku 1935. aasta F5 2-kohalisele masinale.
Järgmine samm oli põranda valmistamine, mis kõigil F7 mudelitel on samasugune.
Põranda külge ehitasime tagumised tiivakoopad. Siin on samasugune tehnoloogia nagu kinnistel autodel. Hiljem hakati porikoopaid ning ristvedruga tagasilla pealset osa valmistama metallist, kuid siin on kõik puust.
Käesolevaks ajaks oleme jõudnud enam-vähem valmis tagaosa puitsõrestikuga. Vaikselt sobitame juba katusesõrestikku.
Enne plekiga katmist tuleb porikoobastele ääred, kuna poritiib kinnitub keskelt kruvidega, aga ei ole kandiline. Seetõttu tuleb koopaäärtele liimida liistud, mis tasandavad tiivakoopa ja poritiiva vahele jääva 8-10 mm prao. Tegemisel on veel uste lävepakud, mis on samuti puust ja kaetud plekiga.
Vihjed Eestimaal vedelevatest DKW osadest on endiselt teretulnud. Ära häbene teada anda, just Sinu info võib olla abiks auto elluäratamisel. Kaks masinat on juba kõigile rõõmuks Eestimaal ringi popsumas.