[idalimusiin]

Siinkohal oleks paslik vist otsida tõde ka ürituse pealkirjast. Tegemist on siiski ralliga ja sellest johtuvalt poleks justkui põhjust otsida stardijoonelt üdini klantse jõuvankreid. Teatavasti ralliautod ei tule otse poest vaid reeglina neid ehitatakse ja taaskasutatakse. Sõitude käigus nendega ikka juhtub ja pole siis ime, kui kusagilt on pisut kriibitud või mõlkis. Usun, et just autode kirevus, mitmekesisus ja kohati ka jaburus oma väljanägemises pakub vaatemängulisust ja lihtsalt rõõmu. See, millisest autost keegi sisimas unistab, jäägu õhtuse õleklaasi taha.
Mis puudutab tavalisi M-412 või Ladasid siis tahame me seda või mitte- see on paratamatult meie autonduse ajaloo üks lahutamatu osa. Olen ise enamasti sõitnud Volgadega, kuid ka seesama tavaline M-412 on olnud minu finišisse toojaks. Kui siiski pannakse paika, et Nõukogude tehnikaga enam osaleda ei saa siis pole ju ka maailm katki vaid leian minagi endale jõuvankri, millega see tore sõit ka edaspidi õhtusse põrutada.
Jättes kõrvale autode margid ja aastaarvud, paelub mind näiteks kõige rohkem selle ürituse juures meie ebamaine abivalmidus ja rõõmsameelsus kas või lihtsalt sõpradega koos teel toimetamisest, toredast talvepäevast või üheskoos auto kraavist välja tirimises. Argielus või tänavaliikluses pole tavaeestlasele selline käitumine kuigi omane.

Toomas Oja