13-01-2014, 23:44 PM
(13-01-2014, 20:58 PM)dad Kirjutas:(13-01-2014, 19:42 PM)MAZ Kirjutas: LAZ oli selline omapärase häälega liikur, üldiselt võis vilunud kõrv öelda,et kas kaugelt tuli Ikarus,LAZ,PAZ või mõni muu huvitav liikur.
Ma ei tea,kuidas teistega on aga minu kõrvad tundsid selle erinevuse kohe ära.
Vähe edumeelsemad panid Ikaruse silla alla, nii et siis kadus ulgumine ära.
Dad.
Vaat, nüid pajatan loo.
Sest Ikaruse tagasillast.
Nii, paarkümmend aastat tagasi kulges Pärnu-Haapsalu liinil ilus kollane buss, Ikarus nimeks, millega mina toredas eliitkoolis käisin. Miski linnalähiversioon, mil rohkem pinke aga samapruunid-kõvad siiski. Kolmetunniseks istumiseks olid ikka piisavalt kõvad.... Bussijuht, onu Mitja, vist Haapsalu mees, sihke vahva vanakooli sohver, kel sõidukiiruse üle kuuekümne tõustes näpp automaatselt ninasse kaevus. Reis käis Pärnu-Vigala-Teenuse-Kullamaa-Risti-Haapsalu.
Kord, ühel reisul teatas ta meile keset MITTESITTAGIT!!!!! ehk siis, Rapla ja Läänemaa vahepeal, Teenuse ja Kullamaa vahel, et täna me edasi ei sõida, kuna tagasild jooksnd kokku. See juhtus 1991 või 1992a. novembrikuus,.
Järgnes hulk põnevaid jalgsikilomeetreid paari tollase Pullapää tuttava jäägri seltsis läbi põlvini hangede. Kullamaa bussipeatuses loobusin emme nädalaks kaasa pandud koogist, mille lasteperedele söötsime ja purgitäiest moosist, mis tundus ainuke sobiv materjal sõjameestel kaasasolnud piiritusele peale võtta...
Ühesõnaga, peale tugevat marssi ja muid meelelahutusi läbi Kullamaa, Risti, Haapsalu---Noarootsi, jõudsin kohale järgmisel hommikul. Ühikasse jalutades kohatud klassijuhatajale ütlesin:" Hääd und!" Oli täitsa mõistev, oli juba kuulnd....
loll on loll olla.