21-01-2014, 10:33 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 21-01-2014, 10:36 AM ja muutjaks oli v6sa.)
Püstvõlliga niidukid tahavad hoolikat kasutajat. Ning ikkagi kardavad kive, piiritorusid ja muud "lagedal heinamaal" ette tulevat. Heina tõstmist saab parandada teradega, millele õhuvoolu suunavad painded sees, kuid ega needki imet tee.
Mahatallatud kahemeetrist heina ei tõsta ükski masin üles. Päripidise pöörlemisega rõhtvõlliga riist tõstaks, kuid see jälle ei purusta midagi
Rõhtvõlliga masinad taluvad enam, kuid päris kivipurustid on natuke teisest võimsustarbeklassist. Praod on märk tasakaalustamatusest. Või tootmispraagist...
Võimsustarve sõltub otseselt terade seisukorrast: mida teravamad need on, seda vähem vajab. Rõhtvõlliga niidukid vajavad alati enam võimsust, kuna kogu mass tuleb (nagu ülalpool väga õigesti märgiti) üsna kitsast vahest läbi suruda.
Ehk sileda maa ja mitmekordse niitmise tarbeks võib püstvõlliga niiduki võtta küll. Aga tõsise massi närimiseks tundmatutel pindadel - ikka rõhtvõlliga purusti. Kui kallutus- või nihutusvõimalust vaja pole, saab odavamalt.
Rusikareegel, millega ei tohiks hätta jääda, on 50 hj meetri töölaiuse kohta. Saab ka vähemaga, kuid siis võib ka aeglaseim käik raskes kohas liiga kiireks osutuda
Mis puudutab nõukaaegset purustit KIR, siis see on oma olemuselt rõhtvõlliga purusti. Töötab üsna hästi, kuid sirge võlliga isendi leidmine on pea võimatu (kuigi ma ei välista, et kusagil mõni säärane on). Kõver võll tekitab aga vibratsiooni, mida haakeviisi tõttu juhikohale ei tunne. Aga mingil müstilisel põhjusel kipuvad praod tekkima...
Mahatallatud kahemeetrist heina ei tõsta ükski masin üles. Päripidise pöörlemisega rõhtvõlliga riist tõstaks, kuid see jälle ei purusta midagi
Rõhtvõlliga masinad taluvad enam, kuid päris kivipurustid on natuke teisest võimsustarbeklassist. Praod on märk tasakaalustamatusest. Või tootmispraagist...
Võimsustarve sõltub otseselt terade seisukorrast: mida teravamad need on, seda vähem vajab. Rõhtvõlliga niidukid vajavad alati enam võimsust, kuna kogu mass tuleb (nagu ülalpool väga õigesti märgiti) üsna kitsast vahest läbi suruda.
Ehk sileda maa ja mitmekordse niitmise tarbeks võib püstvõlliga niiduki võtta küll. Aga tõsise massi närimiseks tundmatutel pindadel - ikka rõhtvõlliga purusti. Kui kallutus- või nihutusvõimalust vaja pole, saab odavamalt.
Rusikareegel, millega ei tohiks hätta jääda, on 50 hj meetri töölaiuse kohta. Saab ka vähemaga, kuid siis võib ka aeglaseim käik raskes kohas liiga kiireks osutuda
Mis puudutab nõukaaegset purustit KIR, siis see on oma olemuselt rõhtvõlliga purusti. Töötab üsna hästi, kuid sirge võlliga isendi leidmine on pea võimatu (kuigi ma ei välista, et kusagil mõni säärane on). Kõver võll tekitab aga vibratsiooni, mida haakeviisi tõttu juhikohale ei tunne. Aga mingil müstilisel põhjusel kipuvad praod tekkima...