[Tift]

Paar aastat tagasi muretsesin puulõhkumismasina. Ega enne ei söandanud muretseda ka, laenasin sõbra käest ühte sarnast, et prooviks või nii. Et kas tasub endale osta. Proov oli üle ootuste edukas ja mõne aja pärast tirisin Tartu Tööristakeskuse uksest ühe 5,5 tonnise võimega kõrgemal raamil oleva masina välja. Firmaks on küll Woodstar, aga eks need aparaadid on enamus Hiina tooted, ma ei üllatuks, kui nad ühest tehasest tulevad...
Noh, igatahes on igal masinal alguses miskine garantiimoodi asi kaitseks, et liiga "nobedate" näppudega tegelased kohe ratsionaliseerima ei hakkaks. Nii siis minagi - kasutasin masinat ettenähtud moel - ühe käega kang alla ja teise käega vajutasin nuppu. Ja nii mitu korda järjest. Siis sain natuke targemaks ja paigutasin pingi taha kõrgema laua, mis takistab tagumise halu või noti maha kukkumast. Nii tüütu oli seda teiselt poolt jälle üles õngitseda.
Siis vahetasin kätt - üks ikka kangile ja teine lülitile. Siis vahelduseks vajutasin vasaku põlvega kangi alla, vasaku käega nuppu ja parema käega sai siis haluga majandada. Vahel on pakk lühem ja siis tahaks kangi mitte lahti lasta, et silinder täiesti sisse ei jookseks - siis hoidsingi põlvega kangi nats all... Aga kaua sa ikka jõuad nii ühe jala peal seista, eks ju ! Vahel mõtlesin, et võiks juba Glebovale partneriks trügida, põlv tõuseb juba piisavalt kõrgele ja jalge vahel asuv miskine lihas kah enam ei valuta sellest pidevast tõstmisest!
Igatahes... aeg jõudis kätte ja nüid võtsin oma aparaadi ette!
Kõigepealt panin alla suuremad rattad. All olevad olid nii väikesed ja plastmassist ja jäid igasse auku kinni, eriti siis, kui tahta masinat tagurpidi lükata. Sai tehtud võllid ja mis seal ikka - vanad teljed minema ja teised külge. No nüüd sõida või külg ees, veereb kergelt ka üle suuremate takistuste.
Ja siis see mehhanismus. Sellega oli nii, et tegemine võttis aega vahest tunnikese, väljamõtlemine aga natke rohkem. Eks see ikka selle pärast, et tuli lahendus leida aga ega see ju nii iga päev tule. Aga ühel kenal hommikul lõi lambikese põlema! Põhiprobleem oli selles, et kuidas saaks ühe varbaga vajutades lahti hüdrokraani ja natukese aja pärast siis aktiveerida lüliti ja siis et oleks võimalus sama varvast liigutades lüliti uuesti välja lülitada, aga et hüdrokraaniga saaks veel manipuleerida silindri tagasiliikumist.
Alustasin sellest, et eemaldasin hüdrokraani kangi otsast plastnupu. Siis väänasin kangi ülespoole. Siis tegin ühest jämedamast poldist ühe vidina, mille sai kangi otsa keerata. Vidina teise otsa puurisin augu, kuhu suskasin parraja vedru.
Vedru teine ots on kokku pistetud ühe jämedamast traadist vardaga, varda teine ots läheb läbi alumise hoovaotsa.
Hoob on kokku keevitatud võlliga, mis on masina raami külge keevitatud vanadest mutritest tehtud aasade abil. Võlli teises otsas on samuti hoob, kuid sel on üks ots nagu pedaaliks, teine ots aga läheb raam teisele poole.
Selle teise otsa kohale kinnitasin nupu ehk lüliti. See on sihuke nupp, mis annab ühendust siis, kui peale vajutatakse, kui ei vajutata, siis ühendust ei anna.
Nüüd on mehaaniline osa valmis. Võtsin ette elektri. Selleks avasin selle musta karbi kaane. Seest leidsin kondensaatori, klemmliistu ja lüliti, juhtmetest rääkimata. Kiire pilk peale ja tegin järgmist - originaalnupu ühendasin skeemist lahti. Võrgust tuleva null-juhtme ühendasin otse klemmliistule ja sellega paaris oleva mähiseotsa samuti. Võrgust tuleva pingeotsa ja klemmliistul oleva vastava klemmi vahele ühendasin pedaali kohale paigaldatud nupu ehk aktivaatori, kasutades selleks muidugi juppi kahesoonelist juhet.
Kõik. Nüüd töötab asi nõnda - vajutades varbaga pedaali tõmmatakse hüdrokraan lahti. Kui hüdrokraan on lahti, siis kangi allaliikumine lõpeb, spiraalvedru aga võimaldab pedaalil edasi liikuda ja vajutada nupule, aktiveerides elektrimootori. Kui nott on poolitatud, siis laseb varvas pedaali natuke tagasi, nupp deaktiveerib elektrimootori, kui varvast veel natuke ülespoole liigutada koos pedaaliga, siis saab manipuleerida hüdrokraaniga, lastes silindrit niipalju tagasi, kui parasjagu tarvis on.
Nüüd olen juba paar päeva asja töös proovinud - väga hea on. Kui kellelgi on ohutuse koha pealt ütlemist, siis ärgu tehku proovi - kui pistan või unustan oma näpu kuhugi vahele - ehmatusest tuleb jalg pedaalilt imekiiresti ära ja masin laseb silindri kohe ka tagasi. Ses suhtes on päris arusaamatu, et tootjad ise ei ole masinat tarbijasõbralikuks ehitanud.