[jurkman]

Ära aja lolli juttu.
Enam vähem normaalsed autod kestavad tänapäeval ikka päris kõvasti.

Fiat Punto .. räägime ikka autodest, mitte abordijäänustest.

Paar enda viimase aja kogemust.
Mul oli Vito diiselbuss mikromootoriga, 350 000 läbisõitnud ja mootor oli nagu uus. Muud sõlmed väga heas seisukorras. Tänapäeva diislite läbisõidud ulatuvad juba miljoni km ligidale.
Praegu on Focusel 220 000 ees ja mõõtsin hiljuti silindrisurveid, mis olid 15 at., muud sõlmed väga heas korras. Seega on masinal ressurssi küll ja küll. Ise autoremondijana ennustan talle veel 100 000 muretut kilomeetrit.

Vanast ajast on nostalgitsemiseks Ziguli 05 1982 aasta väljalase, ls 170 000, väga hästi kestab veel.

Eelmainitud olid rahvaautud, mis siis rääkida mersudest ja bemmidest-

Sa elad ikka nõukogude ajas või kuskil veel varasemas, sest ka Zigull pidas ka omal ajal ligi 200 000 vastu, siis alles romustus, praegused kvaliteetsed õlid on mootori ressurssi kõvasti suurendanud.

Uute autode ostmise viga on ikka tõusiklikkus ja alaväärsuskompleks. See on umbes sama, miks Eesti poliitikud nii sõjakad ja maailmaparandajad on. Eesti on väike ja vaene riik, eestlane kaduv rahvas -- siis vähemalt auto peab uus ja uhke olema, mis sest , et laste pudrumulgu arvelt.

Ma julgen siin kohal väita ka, et keskmine tänaselpäeval poes müüdav auto on peale 100 000 km, kui teda on korraliselt hooldatud ja mõistuspäraselt kasutatud , võrreldav oma ülalpidamiskulude ja sõiduomaduste poolest, tehase uue autoga.

Ma julgeks VÄGA sellele vastu vaielda ja seda just küsitava hinan ja sisu kontekstis!!! Muidugi sõltub kõik nii kasutusest kui omanikust aga peale 100K läbimist on tegu juba pool-romuga, mis järgmise sama distantsiga romustub lõplikult. 200K ja 10 aastat on tänaste autode absoluutne piir. Muidugi nad sõidavad ja täitsa hästi mõned isendid aga sisuliselt vajaks sellised autod kõik 100% kogu veeermiku remonti, 100% uusi pidureid jne, et olla uutega samal tasemel. Aga hinda küsitakse nende eest ikka veel arutult...
Esimesed 50K on asi mõnus, järgmised 50 on juba esimesed väsimuse märgid, kolmas 50 esimesed lagunemised, neljas 50 vajab auto juba tõsisemat remonti või vanarauda saatmist.
Seega tasuks otsida kuni 50 000 TEGELIKU läbisõiduga avariivabasid autosid aga mis on selliste hinnad? Nagu uutel, seda suurusjärgus. Alla 5K euriku ei saa midagi mõistlikku aga siis löödki kõik kulud liisingperioodi peale kokku ja saad omale vana romu tuliuue hinnaga. Miks inimesed müüvad oma uusi ja vähesõitnud autosid? Ju on selline saast, et ei kannata rohkem pidada. Või edevus, siis võib juhtuda tõesti hea masin pihku. Kolmas on ettevõtted, millede autodega ratsutatakse ja millest paremad ostetakse omade inimeste poolt mõistliku hinna puhul välja.

Meil on meeletu tutvusringkond ja nende hulgas on vaid ÜKS pere, kes on uued autod poest ostnud! Aga nende kõigiga sõideti ka piisavalt palju, üks, Fiat Punto Grande aga osteti perioodi lõpul omale ja sõidetakse siiani - naisterahvas ei sõitnud palju ja mingit mõtet polnud järgmist linnapunni soetada. Kaheksas aasta läheb ja 100K pole veel täis. Ja seda ei müüda... Kogu kaader käib ju meil suvekodus ja autod ei muutu aastate kaupa - seekord oli "eriline" juhus autoliiku teha!
Teine pool on sellised autod: jutt on ilus aga lööd VINi sisse ja mis tuleb - Sõiduk: MAZDA 3, 2008 Vastutuse ulatus: 0%, Makstud sõidukikahju hüvitis: üle 2000 euro, Sõiduk: MAN 18.430 Vastutuse ulatus: 100%. Ehk rekka on sisse sõitnud ja no on sel siis mõtet osta??? Matsta on niigi sünnipärane roosteromu, saati veel sellisel puhul...